Igor Gräzin

Igor Gräzin: prokuratuur käitus Danske panga rahapesu küsimuses jaanalinnuna

104
(Uuendatud 07:00 15.08.2018)
Samal ajal, kui prokuratuur tuulas läbi Keskerakonna kontorit ja ajas taga Savisaart, tegeleti sisuliselt teise-kolmanda sordi asjaga, mis pole tänaseni mitte midagi andnud, jäeti rahvusvaheline skandaal tähelepanuta," kommenteeris poliitik ja õigusteadlane Igor Gräzin riigiprokuratuuri käitumist Danske panga rahapesu uurimisel.

TALLINN, 15. august — Sputnik. "Selle taga on tapetud inimesed, selle taga on veri. Eesti prokuratuur teadis seda." Gräzin leiab, et prokuratuur tegi seni just seda, mida nad ise tahtsid. "Nad võivad kaheksa aastat uurida maadevahetust või kiusata Kaur Kenderit või Aivar Soopi," teatas Gräzin portaali Pealinn vahendusel. 

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Õigusteadlasest poliitik Igor Gräzin kritiseeris Eesti riigiprokuratuuri selle eest, et Danske panga rahapesujuhtumit hakati uurima alles nüüd, mil investor Bill Browder selleks teise avalduse esitas..

Peaprokurör Lavly Perling põhjendas seda aja, ruumi ja konteksti muutumisega. Gräzini sõnul tuleb aga "aega ja ruumi" vaadata prokuratuuri "kitsas kontekstis".

Nimelt rääkis ta KUKU raadios, et Riigikogus on teisel lugemisel seadus, mis esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos kehtestab prokuratuuri üle järelvalve.

"Loomulikult on prokuratuur ise selle kõige vastu, aga seaduse mõte on selles, et prokuratuur ei ole mingi eraputka. Prokuratuur ei tohi tegeleda, millega ta tegeleda tahab ja jätta tegelemata asjadega, millega ta tegeleda ei taha," selgitas Gräzin.

Esimene Danske panga rahapesukahtluse avaldus esitati Gräzini sõnul prokuratuurile juba siis, kui nemad olid ametis Keskerakonna kontori pahupidi pööramisega ja Savisaare jälitamisega. "Sisuliselt tegeleti teise või kolmanda järgu asjaga, mis pole tänase päevani midagi andnud," selgitas Gräzin.

Gräzini sõnul pole viga mitte Danske pangas, sest rahapesu toimub igal pool üle maailma, vaid meie õiguskaitseorganite suhtumises. "Seda juhtub igal pool maailmas, aga Eesti olukorra teeb unikaalseks see, et Eesti õiguskaitseorganid eiravad vastuste andmist ka riigikogu puldist," lisas Gräzin.

Prokuratuur sai oma tahtmise — ringkonnakohus nõuab Edgar Savisaare kohtusaaga jätkumist >>

Gräzini sõnul tuleks küsida, kas me tõesti elame sellises riigis, kus esiteks toimub rahapesu, mille osas võetakse midagi ette ainult siis, kui enam muudmoodi kuidagi ei saa. "Kui nüüd viimasele Browderi avaldusele poleks ka reageeritud, tähendanuks see, et kogu prokuratuur pidanuks lahkumisavalduse kirjutama," ütles Gräzin.

"Nad võivad kaheksa aastat uurida maadevahetust või kiusata Kaur Kenderit, kusjuures kuritegu seal üldse ei olnudki, või Aivar Soopi," selgitas Gräzin.

Kajar Lemberi kohtuasja uuritakse Gräzini sõnul aga tänapäevani – seal on teadaolevalt 52 000 pealkuulamise episoodi.

"Ja nüüd, kus vint on nii üle keeratud, on prokuratuur aru saanud, et nad ei saa enam väljaspool Eesti Vabariigi õigusruumi tegutseda. Sellele tuleb ühel hetkel lõpp," lisas Gräzin. Täna võitleb prokuratuur Gräzini sõnul juba enda ellujäämise nimel.

104
Tagid:
järelvalve, poliitiline tellimus, rahapesu, Danske pank, Danske Bank Eesti, Danske Bank, prokuratuur, Riigikogu, Igor Gräzin, William Browder, Eesti, Tallinn
Teema:
Danske rahapesuskandaal (40)
Samal teemal
Leedu prokurörid ja kohtunikud muutusid Venemaal kahtlusalusteks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega