Eesti toetab kellakeeramise lõpetamist, illustreeriv foto

Eesti toetab kellakeeramise lõpetamist

47
(Uuendatud 13:03 09.08.2018)
Valitsus toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Kellakeeramise lõpetamise korral toetatakse ühtlustatud, kuid vöönditel põhinevat lähenemist.

TALLINN, 9. august — Sputnik. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on varasemalt kellakeeramist toetanud argumentide asjakohasus aja jooksul ja tehnoloogia arenedes muutunud, edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

CV.ee: kellakeeramine röövib kümneid miljoneid eurosid aastas >>

"Olulisemateks kellakeeramise põhjendusteks on varem olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus, kuid tänapäevased energiatõhusad lahendused on vähendanud kellakeeramisega saavutatavat energiasäästu ning rahvusvahelistes uuringutes puuduvad üheselt kindlad tõendid kellakeeramise ja liiklusõnnetuste arvu vahelisest seosest," selgitas Simson.

Kellakeeramise saatus selgub augustis, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sisendi andnud ministeeriumite ja huvirühmade tagasiside kellakeeramise lõpetamiseks oli pigem toetav või neutraalne.

Kellakeeramise võimalikku negatiivset mõju tervisele on näidanud uuringud, mille kohaselt mõjutab kellakeeramine inimeste biorütmi, tuues endaga kaasa une- ja keskendumisprobleeme. Kella ei soovita keerata ka haridusvaldkonna spetsialistid, kelle sõnul võib see avaldada mõju õpilaste õpiedukusele.

Eesti valitsus jagab Euroopa Komisjoni arvamust, et Euroopa Liidus on oluline säilitada ühtne ajarežiim ka siis, kui loobutakse kellakeeramisest.

"Praeguseks on osad liikmesriigid avaldanud soovi minna püsivalt üle talveajale ning teised eelistavad suveaega. Selge on see, et lõpliku valiku peavad liikmesriigid tegema üheskoos. Vajame ühtset ajarežiimi, et tagada siseturu tõhus toimimine ja sujuv transpordikorraldus," ütles Simson.

Euroopa Komisjon korraldab küsitluse suveajale ülemineku kohta >>

Seda kas eelistada üleminekut talve- või suveajale ministri sõnul praegu otsustada ei saa. "Mõlemal lähenemisel on head ja halvad küljed, kuid riikliku seisukoha tarbeks pole praegu piisavalt uuringuid ja andmeid, mis lubaksid üht või teist aega eelistada," lisas Simson.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andsid seisukoha kujundamiseks oma sisendi Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Lennuamet, Maanteeamet, Elering ja Kaubandus-Tööstuskoda.

Küsitlus

Kas kellakeeramine on vajalik?
  • Jah, päevavalgus kestab nii kauem, mis aitab elektrit säästa.
    20.3% (16)
  • Ei, see mõjub tervisele halvasti, eriti laste, vanurite ja haigete inimeste puhul.
    25.3% (20)
  • Jah, see tuletab meelde uue hooaja alguse, nii et sellel on sümboolne tähendus.
    5.1% (4)
  • Ei, organism peab iga kord uuesti kohanema, maailmas on ilma selletagi ehmatusi küllalt.
    45.5% (36)
  • Mul on ükskõik
    3.8% (3)
Hääleta: 4

Euroopa Liidus lõpetatakse suveajale üleminek, kui enamik liikmesriikidest annab selleks oma toetuse ning juhul, kui leitakse üksmeel, et muutus toimub kogu Euroopa Liidus.

Lisaks liikmesriikide valitsuste seisukohtadele kogub Euroopa Komisjon kuni 16. augustini ka kodanike arvamust kellakeeramise teemal. Selleks saab täita küsimustiku, mis on komisjoni kodulehel üleval kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Ankeet on kättesaadav siit.

Eestis mindi esmakordselt suveajale 1917. aastal. Suveajale mindi üle ka mõlema Saksa okupatsiooni ajal, pärast Teist maailmasõda kellakeeramine mõneks ajaks lõpetati. Suveajale üleminek tuli Eestis taas kasutusele 1981. aastal. Alates 2002. aastast on Eesti läinud üle suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Soome valitsus toetab kellakeeramise-vastast rahvaalgatust

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse 2017. aasta juunis Soome kodanikualgatusest, kui Soome parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks. Pöördumise põhjuseks oli negatiivne mõju inimeste tervisele suveajale üleminekul.

Kellakeeramisest: EL hakkab arutama Soome ettepanekut >>

Seoses kellakeeramisega meenutati, et Soome on olnud varem ise üks kellakeeramise pooldajaid. Samas märgitakse, et nüüd on õige aeg tehtud vead parandada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kellakeeramine on maailmas väikse osa, põhiliselt Lääneriikide eripära. Suuremas osas maailmast, sealhulgas valdavas osas Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas ei toimu mingit kellakeeramist.

47
Tagid:
küsitlus, ühiskond, tervis, kellakeeramine, Euroopa Komisjon, EL, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kadri Simson, Soome, Eesti