Keskkonnaministeerium osaleb partnerina GroundEco projektis, illustreeriv foto

Keskkonnaministeerium osaleb partnerina GroundEco projektis

16
(Uuendatud 13:47 08.08.2018)
Keskkonnaministeerium on partner äsja alanud projektis GroundEco, mille eesmärk on põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide uurimine ja nende seisundi hindamismeetodite rakendamine piiriüleses Gauja-Koiva vesikonnas.

TALLINN, 8. august — Sputnik. GroundEco projekti raames valitakse Eesti ja Läti territooriumil välja pilootalad Gauja-Koiva vesikonnas. Pilootaladele rajatakse seirevõrk, tehakse sama metoodika alusel pinna- ja põhjaveeseiret: kogutakse veeproove, mõõdetakse allikate-jõgede vooluhulkasid ja seiratakse automaatanduritega pinna- ja põhjaveetasemeid, edastas Keskkonnaministeerium.

Kas meie joogivesi võib tervist ohustada >>

Nende andmete alusel hinnatakse uuritud ökosüsteemide seoseid põhjaveega ja kirjeldatakse nende seisundeid. Projekti tulemuste alusel täiendatakse kolmanda veemajanduskavade perioodi (2021-2027) seirekavasid nii Eestis kui ka Lätis.

Projekti juhtpartner on Läti keskkonna, geoloogia ja meteoroloogia keskus (Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre). Lisaks osalevad projektis Eesti partneritena Keskkonnaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus ja Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut.

Kaks aastat kestva projekti (10.05.2018-09.07.2020) eelarve on kokku 411 764,72 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus 350 000 eurot ja partnerite kaasfinantseering 61 764,72 eurot.

GroundEco "Joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja — Koiva river basin" projekti kohta saab täiendavat infot projekti kodulehelt.

Riigikontrolli audutist tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti jaanuari lõpus.

Riigikontrolli hinnangul on keskkonnaministeerium asunud põhjavee kaitset täpsemalt kavandama, kuid peamiselt põlevkivi kaevandamise ning põllumajandusega seotud mõjude tõttu võtab seni veel halvas seisundis olevate põhjaveekogumite olukorra parandamine kauem aega, kui on jäänud Euroopa Liidus üldsihiks seatud aastani 2021.

Riigikontroll: põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud >>

Mitmel pool Põhja-Eestis kasutatakse joogivee tootmiseks põhjavett, mille looduslik radioaktiivsus on 2-6 korda kõrgem tasemest, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tuginedes Terviseameti andmetele on Põhja-Eestis sellise põhjavee tarbijaid 190 000, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

16
Tagid:
põhjavesi, uuring, ökosüsteem, maismaa, GroundEco, Gauja-Koiva vesikond, Keskkonnaministeerium, Läti, Eesti