Väljakaevamised Saaremaal

Transnistrias leiti üles Eestis langenud sõduri nõbu

86
(Uuendatud 13:12 31.07.2018)
Terve pere saatusele aitas valgust heita alumiiniumlusikas, mis leiti Saaremaal Teise maailmasõja aegsete lahingute toimumispaigast.

TALLINN, 31. juuli — Spuntik. Saaremaal toimunud väljakaevamistel leiti kümne Moonsundi saarestiku kaitselahingutes 1941. aastal hukkunud punaarmeelase säilmed. Otsijatel õnnestus üles leida punaarmeelase Milko Pjotr Dmitrijevitši sugulane, kes elab Transnistrias Dubăsari linnas.

13.–15. juulini toimunud väljakaevamiste käigus õnnestus otsijatel tuvastada kümnest ühe Saaremaa kaitsel 1941. aasta oktoobris hukkunud sõjamehe nimi. Sellest, kuidas tema sugulaste otsimine kulges, jutustas portaalile Sputnik Eesti sõjaajaloo-alase ühenduse Front Line juht Andrei Lazurin: "Me leidsime tema säilmed esimeselt kaitseliinilt, kus suurtükiväelane ning luuraja Milko oletatavasti 1941. aasta oktoobris Öseli saare kaitses osaledes surma sai."

Привет от трёх боевых товарищей!. Красногвардейск 1939 год. Слева направо:  Иван Рудик, Пётр Милько, Леонид Обрыдко
© Фото : из семейного архива Юрия Лунина
"Tervitused kolmelt lahingukaaslaselt!" Krasnogvardeisk, 1939. a. Vasakult paremale: Ivan Rudik, Pjotr Milko, Leonid Obrõdko

Niidiots minevikust tõi sõduri omastele tagasi

Hukkunu asjade seas leiti ka tema lusikas, millele ta oli oma eesnime peale kirjutanud. "Tänu sellele õnnestus ta nimi kindlaks teha – 1918. aastal sündinud Pjotr Dmitrijevitš Milko," lausus Lazurin. Arhiiviandmed aitasid välja selgitada sõduri mobiliseerimise kuupäeva ja koha, viimase teenistuskoha ning hukkumise põhjuse ja muid üksikasju.

Tartumaa ühishaud: sõjaväelaste nimesid pole võimalik tuvastada >>

Ta oli sündinud Odessa oblasti Domanevski rajooni Bogdanovka külas. Armeesse mobiliseeriti 1939. aasta detsembris Ukraina NSV Odessa oblasti Pervomaiski rajooni sõjakomissariaadi poolt. Suurtükiväe luuraja viimaseks teenistuskohaks jäi 3. üksiku laskurbrigaadi 79. laskurpolk. Sõjaväeliseks auastmeks – reamees," pajatas Andrei Lazurin.

Председатель военно-исторического объединение Front Line  Адрей Лазурин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sõjaajaloo-alase ühenduse Front Line juht Andrei Lazurin

Pjotr Milko sugulaste hulgas oli arhiividokumentides kirjas tema ema Jevdokia Nikititšna Milko, kes elas Moldaavia NSV-s Dubăsaris. See teave sai lähtepunktiks sõduri omaste otsimisele.

Sugulasi otsitakse üle kogu endise NSV Liidu

Nagu Andrei Lazurin jutustas, võtavad sugulaste otsingud oma ülesandeks vabatahtlikud. Nad otsivadsõduri sugulasi ja lähedasi, saates päringuid külanõukogudesse, rajoonikeskustesse, kus sõdur oli omal ajal elanud ja kust oli rindele kutsutud. Kõige tulemuslikumaks otsingumeetodiks on postitused sotsiaalvõrgustikesse koos kohalike meediakanalite kaasamisega.

"Tänu kooskõlastatud tegevusele sugulaste otsingul leiti punaarmeelase P. D. Milko nõbu – Juri Lunin, kes elab Moldova Vabariigis Transnistrias Dubăsari linnas," lausus ühenduse Front Line eestvedaja.

Юрий Лунин
© Sputnik / Irina Leahova
Punaarmeelase P. D. Milko nõbu Juri Lunin

Nagu selgus, oli hukkunud punaarmeelase ema oma elupäevade lõpuni lootnud, et tema poeg tuleb tagasi. "Jevdiokia Nikititšna uskus, et tema poeg tuleb kindlasti tagasi. Ametlik tõend selle kohta, et Pjotr Milko on arvatud teadmata kadunuks, andis talle säärast lootust. Oli küll väike, ent siiski võimalus, et poeg on elus," selgitas otsija.

Panna lõpupunkt sõduri saatusele

Sellest, millega otsijatel tuleb silmitsi seista, kõneles väljakaevamiste vahetu osaline, Saaremaa sõjaveteranide ühingu juht Leonid Kušnarjov:

"Meie Saaremaa mulda on viimases sõjas sõdurite verega tublisti niisutatud. Mullu sügisel leiti 15 langenud sõduri säilmed ning tänavu 11 omad. Aga kui palju neid veel teadmata vennashaudadesse lebama jääb!"

Руководитель Сааремааской ветеранской организации Леонид Кушнарёв
© Фото : из личного архива Леонида Кушнарёва
Saaremaa sõjaveteranide ühingu juht Leonid Kušnarjov

"See on suur kordaminek, kui leitakse nende sõdurite säilmed, kes meie riiki kaitstes või vabastades on sõdinud. Ja seda enam, kui säilmete kõrval leidub esemeid, mis võimaldavad nende isiku tuvastada," ütles veteranide ühingu juht.

Saaremaal koos ühenduse Front Line otsingurühmaga

Nagu rõhutas Leonid Kušnarjov – kui otsijad väljakaevamistega tegelevad, siis on säilmete leidmine nende jaoks puhas rõõm: "Sest meie jõupingutused, meie töö pole olnud asjatu. Otsija jaoks suurimaks kordaminekuks on mitte ainult sõdur koos nimega, vaid leida ka tema sugulased üles leida. Panna väärikas lõpupunkt tema saatusele."

Otsijad tagastavad Leonid Kušnarjovi sõnul sõduri omastele tema hea nime – nad saavad teada tema loo.

Vaivaras leiti üheksa punaväelase säilmed >>

"Sõja ajal jäid paljud koju naasmata, omastele aga saadeti teatis "teadmata kadunud". Ja pered, sugulased elasid selle stigmaga, eks kätkes see ju peaaegu automaatselt kahtlustust, et sõdur võis vangi langeda, vaendlasele alla vanduda," seletas ta.

Leonid Kušnarjov kõneles neist osavõtlikest inimestest, kes väljakaevamistega vaeva näevad: "Nad teevad nii ajaloolisest kui ka moraalsest vaatenurgast hiiglaslikku, üllast ja tänuväärset tööd. Sest säilmete avastamisel on võimatu pisaraid tagasi hoida… Kui sõelud läbi iga näputäie maamulda, et kasvõi midagi leida, et säilmeid identifitseerida, tekitab see kõik tugevaid tundeid. Ja ausalt öeldes kõneled sa nendega, palud neilt selle eest vabandust, et nende rahu rikkusid."

На Сааремаа вместе с поисковиками из объединения Front Line после проведённых раскопок. Леонид Кушнарёв второй слева, внизу сидит Велло Пуусепп
© Фото : Front Line
Leonid Kušnarjov (vasakult teine) Saaremaal koos sõjaajaloo arheoloogiaseltsiga "Front Line" peale järjekordseid otsinguid

Leonid Kušnarjov nentis tõsiasja, et otsingutöödega tegeleb üsna palju noormehi: "Sügav kummardus noorele põlvkonnale, kõigile neile otsijatele, kes sõdurite säilmeid otsides täidavad püha ülesannet." Tema hinnangul järgivad nad suure väejuhi Suvorovi ütlust, et "sõda ei ole seni lõppenud, kuni viimane sõdur ei ole maha maetud."

Sõjaajaloo-huviliste ühendus Front Line avaldab tänu punaarmeelase P. D. Milko abi eest sugulaste otsinguil Venemaa ajaloolis-patriootlikule klubile ja otsingurühmale Avgust ning Venemaa Föderatsiooni rahuvalvejõududele Moldova Vabariigi Transnistria piirkonnas.

86
Tagid:
lusikas, väljakaevamised, säilmed, nõbu, sõjaveteranid, Front Line, Leonid Kušnarjov, Juri Lunin, Andrei Lazurin, Pjotr Milko, Transnistria, Saaremaa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega