Самолет Ryanair

Streik Ryanairis mõjutab 65 000 reisija plaane

40
(Uuendatud 14:24 25.07.2018)
Ryanairi ajaloo skandaalseimad reisitõrked on figureerinud pealkirjades juba alates eelmise aasta septembrist. Käesolev streik mõjutab ühtekokku ligi 65 000 reisija plaane, kuid lennuhüvitisettevõtte Skycop juhi Marius Stonkuse sõnul ei paku tänased EL-i õigused kannatanud reisijatele piisavat kaitset.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik. "Streike käsitletakse erakorralise asjaoluna, mistõttu ei ole Ryanairil kohustust maksta kuni 600 euroni küündivat moraalse kahju kompensatsiooni. Reisijatele tekitatud moraalne ja rahaline kahju on tegelikult veelgi suurem," vahendas Pealinn Stonkuse sõnu.

"Kutsume kõiki Ryanairi reisijaid üles kontrollima oma reisi infot ning pidama meeles, et lennufirmal on kohustus kanda hoolt iga reisija eest, kes peab oma lennu väljumist ootama vähemalt kaks tundi – serveerida sööki ja jooki, tagada ligipääs Internetti ning vajadusel korraldada ka majutus," sõnas Stonkus.

Konkurent lõi Ryanairilt üle enam kui sada pilooti >>

"Ryanair uhkustab oma suureneva kasumiga, kuid ettevõtte rahalisi auke lapivad alamakstud töötajad ja klientide tühistatud suvereisid. Sellised juhtimispraktikad ei saa jätkuda, sest vaid puhanud ja rahulolev töötaja saab tagada, et Ryanair suudab turvaliselt teenindada iga-aastaselt 130 miljonit reisijat," lisas Stonkus.

Kui ettevõttel oleks kohustus maksta ettekavatsetud streikide korral reisijatele moraalse kahju kompensatsiooni, tähendanuks viimane tööseisak ettevõttele üle 20 miljoni suurust kompensatsioonikohustust. "Täna aga pääseb ettevõte streikidest puhtalt ning kavandab juba uusi kasumit kergitavaid kampaaniaid," nentis Stonkus.

Nimelt käivitas Ryanair vaid paar päeva pärast Iirimaa pilootide streiki kampaania, milles paljud lennupiletid olid saadaval alla 10-eurose hinnaga. "Ettevõte teeb kõike, et saavutada oma müügieesmärke. Meeskond nõuab paremaid töötingimusi, kuid siiani on Ryanairi juht Michael O"Leary reageerinud vaid ükskõiksusega," kommenteeris olukorda Stonkus.

Ryanairi võidakse trahvida viie miljoni euroga >>

Möödunud aasta septembris tabas Ryanairi esimesena ülemaailmne pilootidepuudus. Segadused pilootide puhkusegraafikutega sundisid lennufirmat tühistama 2000 lendu, mis mõjutas enam kui poolt miljonit reisijat. Vaatamata tühistatud lendudele ja EÜ261 määruse alusel välja makstud hüvitistele, mis küündisid novembriks tervelt 25 miljoni euroni, teatas ettevõte 2017. aasta tulemustes kasumist, mis oli kasvanud 11%.

Ryanairi juhtkond nägi madalates personalikuludes jätkusuutlikku võimalust kokkuhoiuks, kuni Iirimaa, Saksamaa, Portugali, Hispaania ja Itaalia piloodid teatasid, et kavandavad streiki talvise pühadeperioodi ajaks. Meeskond kõikjal Euroopas mobiliseerus ning esitas kollektiivse nõude, mille tulemusena oli Ryanair esmakordselt oma 32-aastase ajaloo jooksul tunnistama ametiühinguid.

2018. aasta aprilliks oli selge, et kuigi piloodid on andnud ametiühingutele volituse esindada neid läbirääkimistel, ei võtnud lennufirma juhtkond nõudeid tõsiselt. Lisaks palgatõusule võitles enamus piloote Euroopa ja Aafrika baaside vahel kehtiva pilootide üleviimissüsteemi vastu, mis mõjutas tugevalt nende pereelu, ning pardateenindajad väljendasid muret distsiplinaarmeetmete vastu, mida rakendatakse juhul, kui teenindajad ei saavuta lendude jooksul müügieesmärke.

Aprillist juulini kestnud tulemusteta läbirääkimiste lõpus teatasid Ryanairi piloodid ja pardateenindajad, et korraldavad streigi. Iiri Lennupilootide Ühendusse kuuluvast 350 piloodist 100 korraldasid 24-tunnise töökatkestuse 12. juulil, mille tulemusena tuli Ryanairil tühistada 30 lendu. Järgmised seisakud plaaniti 20. juuliks ning 24.-26. juulini kestev tööseisak.

Lennufirma kahjusumma võib ulatuda 35 miljoni euroni >>

"Ryanairi juhtkonna tegevus on kõigest nelja päevaga tekitanud reisijatele puhkusebroneeringutes, hotellimaksumustes ja muudes tekkinud kulutustes kümneid miljoneid eurosid kahju," ütles lennuhüvitisettevõtte Skycop juht. Augustis ähvardab ettevõtte tegevust järjekordne streigilaine, seekord Saksamaa meeskondade poolt.

Ryanair piloodinappus osutus osaliselt konkurendi, Norra lennukompanii Norwegian Air korraldatud "rünnaku" tagajärjeks. Iirlased on sunnitud iga päev kümneid lende tühistama, kuna norralased on neilt aastaga vähemalt 140 pilooti endi juurde üle meelitanud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Ryanair eitab pilootide nappust, kinnitades, et nende ajutine ebapiisavus oli tingitud vaid halvasti läbimõeldud personalijuhtimisest ja lendurite puhkusegraafikuist.

Itaalia konkurentsiamet alustas Ryanairi suhtes vastavusnõuete rikkumise menetlust seoses lendude tühistamisega, mille tulemusel võib odavlennufirma kuni viis miljonit eurot trahvi saada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu detsembris.

Menetlust alustati kuna Ryanair eiras käsku uuendada oma veebilehte ja e-kirja teavitusi, tagamaks, et Itaalia kliendid on informeeritud oma õigusest lendude tühistamisel broneeringuid ja marsruute muuta ning saada kompensatsiooni.

Ryanair on Iirimaa odavlennufirma, mille kodulennuväljaks on Dublini lennujaam ja 42 välislennuvälja. Ryanair opereerib üle 354 Boeing 737-800 üle 1600 lennuliinil Euroopas ja Marokos.

Ryanair on Euroopa suurim odavlennufirma, reisijate arvu poolest Euroopas kolmas lennufirma ja rahvusvaheliste reisijate arvu poolest maailma suurim. Firma asutati 1985. aastal.

40
Tagid:
kahjud, piloodid, streik, kriis, lend, reisija, Ryanair, SKYCOP, EL, Marius Stonkus, Euroopa, Iirimaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega