Filosoofiadoktor ja politoloog Eduard Tinn

Eduard Tinn: Eesti võib näoga Venemaa poole pöörduda

201
(Uuendatud 09:23 18.07.2018)
Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi isiklik kohtumine Helsingis võib Eesti poliitikute avalduste tooni Venemaa suhtes paremuse poole pöörata, väitis Sputnik Eestile filosoofiadoktor ja politoloog Eduard Tinn.

ТАLLINN, 17. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Venemaa ja USA kõnelesid kui võrdsed partnerid ja näitasid, et vastutus ülemaailmse korra eest lasub nimelt nende õlgadel. Seda väitis filosoofiadoktor ja politoloog Eduard Tinn uudisteportaalile Sputnik Eesti antud kommentaaris Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud otselülitusel meediaagentuuri Rossija Segodnja rahvusvahelise multimeedia-pressikeskusega teemal "Venemaa ja USA presidentide Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumise tulemused".

Paanika USA-s: Trump reetis omad ja sai Putinilt mõjutusvahendi >>

Kõige tähtsam, mille Helsingi kohtumine kaasa tõi, väitis Tinn, on see, et kaks suurima, kõige võimsama sõjalise jõuga suurriigi riigipead leidsid ühise keele ja nüüd võib dialoog nende vahel jätkuda:

"Mõnede küsimuste puhul leidus Putinil ja Trumpil juba paljugi ühist – näiteks et USA ja Venemaa vastutavad koos Iisraeli julgeoleku eest, ühiseid kokkupuutepunkte leidus ka sedavõrd keerulises küsimuses nagu Süüria — ja siin on isegi konkreetseid samme edasiminekuks."

Trumpi jaoks sai Eesti politoloogi hinnangul kõige olulisemaks kõnelus strateegilisest relvastusest. USA riigipea ei tulnud Venemaa juhiga kohtuma mitte lihtsalt sellepärast, et lääne ühtsust lõhestada ja muresid on tal koduski. Ka mitte sellepärast, et Venemaal on ilusad naised, arenenud põllumajandus ja kõrgetasemeline kultuur. Vaid nimelt sellepärast, et venelased on relvastuse arengus suure sammu edasi astunud.

"Tõsised mehed saavad sellest aru. Meil siin Eestis ei pruugita aru saada, mida tähendavad Šoigu (Venemaa kaitseministri – toim.) sõnad "NATO auklikust vihmavarjust". Trump targa mehena annab enesele aru, et ennekõike just USA ja Venemaa vastutavad rahu ja stabiilsuse eest kogu maakeral," ütles Tinn.

Euroopa uus reaalsus: juht on jõuetu — šantaaž toimib >>

Euroopa Liit kaotab kiiresti oma jõudu

Euroopa Liit, leian Tinn, ei suuda maailma poliitikas Venemaa ja USA-ga konkureerida ja on oma ideoloogia tõttu üldse ummikseisus: EL-i selgrootu poliitika viib traditsiooniliste euroopalike väärtuste kaotuseni. EL ei mõista migratsiooni ja islamiseerimise tugevnemise ohtlikkust.

Migrandid lõhestavad Lääne — nüüd juba ametlikult >>

"Kui nii edasi läheb, siis muutuvad nedsamad Inglismaa ja Prantsusmaa 20–30 aasta pärast moslemimaadeks, kusjuures demokraatlikul viisil. Ja siis hakatakse nende riikide põliselanikkonnale ette kirjutama, millist liha süüa ja millist mitte. Euroopa Liit on ka sõjalises mõttes nõrk, seesama Iisrael on tugevam kui Prantsusmaa ja Inglismaa ühtekokku, prantslastele ja inglastele jääb vaid kunagise impeeriumi hääbuv enesekindlus. Seepärast oligi Venemaal vaja pidada läbirääkimisi maailma tuleviku üle USA-ga," on Tinn veendunud.

Trump on selgesti mõistnud, et kõige suurema sõjalise jõuga suurriigiga tuleb rääkida silmast silma. Ja täpselt samal arvamusel on Venemaa – sel riigil ei ole ammu olnud normaalset partnerit, kellega oleks võinud tõsiselt rääkida. Selle asemel on olnud vaid ülbust ja mõnitamist.

"Ei tasu olla ülearu optimistlik ja eeldada, et kogu maakera on nüüd ümber pöördunud. Aga vajalik samm vajalikus suunas on tehtud. Kuidas ka ei oleks, tegemist on ajaloolise tähendusega kohtumisega ning Putin ja Trump isiksustena sobivad teineteisega, mis igal juhul aitab kaasa läbirääkimistel positiivsemate tulemuste saavutamisele," lisas Eduard Tinn.

Eesti marsruut — Тrump-Putin

Eesti poliitikud, märkis politoloog,on samaviisi nagu paljudki EL-i riigid, hulganisti vigu teinud. Ei tohiks kogu seda Brüsselist ulevat rumalust 100% tõsiselt võtta: "Tuleb oma sõltumatust säilitada ja oma peaga mõtelda. Eesti valitsreva ladviku sümpaatia on alati olnud madam Clintoni, Barack Obama, Euroopa Liidu poolel.

Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis >>

Pragmaatilika aga annab tunnistust sellest, et juba tehakse teatud pöörang Trumpi suunas, seda on näha. Ja kuna põhiliseks jõuks läänemaailmas on ikkagi Trump, väike Eesti aga on liitunud NATO-ga, siis sisuliselt on ta muidugi NATO osana osake USA-st. Nii et venemaa kõnelebki USA-ga – ei hakka ta ometi eraldi Horvaatia või Lätiga kõnelema."

Eestile, oletab Tinn, mõjuvad Trumpi ja Putini läbirääkimised heas mõttes väga kainestavalt ning USA ja Venemaa vaheliste suhete laabumine toob kaasa Venemaa ja Eesti vaheliste suhete paranemise.

"Meil tuleks samuti püüelda sellise mudeli poole, mida järgib näiteks iisrael, kel on imelised suhted nii Ameerika Ühendriikide kui ka Venemaaga. Kunagi elas Peterburis sada tuhat eestlast, nüüdseks aga oleme Venemaale selja pööranud, ehkki see riik on meie kõrval, meie naaber, on selleks olnud, on ja jääb," lausus Tinn vestluse kokkuvõtteks.

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis >>

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti teatas, toimus presidentide silmast silma kohtumine esmaspäeval, 16. juulil Soome pealinnas Helsingis presidendipalee gooti saalis. Venemaa president kinnitas, et "käes on aeg kõnelda asjalikult meie kahepoolsetest suhetest ja mitmesugustest maailma valupunktidest."

201
Tagid:
põgenikepoliitika, migrandid, poliitika, pressikeskus, EL, NATO, Eduard Tinn, Donald Trump, Vladimir Putin, Helsingi, Soome, Euroopa, Eesti, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega