NATO tippkohtumisel panid paljud tähele Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kummalist käitumist

Mis sa seisad, jalgel kõikudes: Junckeri kummalisest käitumisest

65
(Uuendatud 15:06 17.07.2018)
NATO tippkohtumisel panid paljud tähele Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kummalist käitumist. Baltikumis ollakse eriti mures ja nõutakse seletust, mida see tähendab: kas tuleks paanikasse sattuda?

Pjotr Malejev, raadio Sputnik, Läti

Öeldakse, et Euroopa vangub. Põhjuseid selleks on kuhjaga. Ühed põhjendavad seda geograafilise asendiga – asub ta ju, nagu öeldakse, maakoore poliitiliste laamade ristumiskohal.

Porošhenko mõtles välja, kuidas Ukraina rikkaks teha >>

Teised kurdavad kliimamuutuste üle: küll vallandub siin järjekordsest migratsioonilainest põhjustatud üleujutus, küll pahiseb liikmesriikides kaela populismivalangute padusadusid, küll kukub Washingtoni päike kütma ja kõrvetama, küll ähvardab Kreml lumega üle külvata või, veel hullem, rahega piitsutada.

Seetõttu lõpevad saagilahingud viimasel ajal viigiga koos järgneva penaltiseeriaga. Nagu (filmis "Briljantkäsi" viltuvedamise saarest kõnelev – toim.) laulusalm ütleb: kookost kätte ei saa, ei ka krokodill kosu.

Euroopa Liidu solidaarses ja sõbralikus paadis käib igavene kiigutamine. Kogu aeg on kellelgi vaiksest istumisest kõrini, pidevalt kipub keegi püsti kargama ja kuhugi minema, mis stabiilsust kohe kuidagi ei toeta. Uued reisijad üritavad üha paadininas istet võtta, et seatud kursiga kursis olla.

Aga seal hakkab pea ringi käima, või siis viib katse tegevuse kaootilisust mõista merehaiguseni. Need, kes on juba kogenumad, püüavad pigem ahtri ligi hoida, liiati on seal kõik toiduvarud. Kuivõrd on üsna keeruline aru saada, mis suunas ujuvvahend õigupoolest liigub, ajavad paljud paadinina ahtriga segi.

Balti riigid (Lätit, Leedut ja Eestit nimetatakse Venemaal šovinistlikult Baltikumiks, EL-is aga heasüdamlikult Baltimaadeks, valime meie millegi vahepealse) on läbisõidu poolest vaat et põhitegijad. Ja ihkaks väga paadininasse – seal hüppab süda rõõmust ja uhkustunde ratsu kappab laka lehvides galoppima.

Ning ahtril püsides rõõmustab magu ja takkapihta ka teised siseorganid. Ja on üldse harmoonilisem. Aga kuna ennast kaheks rebida ei anna, tuleb siia-sinna pendeldada. Mõned koguni turtsuvad: tont võtku, miks te paigal ei püsi.

NATO "koorem": milliseid otsuseid on tippkohtumiselt oodata >>

Olukord on keeruline, muresid tulvil. Et ennast rahustada, viskab psüühika käepärast vastuseid. Selles laadis, et eks kapten ise teab, mida teeb. Ja teda me usaldamegi. Aga kapteniga on viimasel ajal midagi viltu. On kahtlusi, et ta on merehaigeks jäänud.

Kui Jean-Claude Juncker kolm aastat tagasi EL-i tippkohtumisel Riias Euroopa riigijuhte familiaarselt tervitas, põsemusisid jagades, lipse võrreldes ja üldse mõõdukalt tembutas, tegi see meile Lätis nalja. Vaadake, milline enesekindel ja huumorimeelega kapten meil on. Sellisega võib küll kasvõi läbi tule ja vee minna.

Aga kui frivoolsused kujunesid laussagedasteks, hakati porisema ja igasugu asju oletama. Kuulge, kapten ei tunne ennast hästi ega anna enesele aru, mida õieti teeb. Kuulge, tal on igasugu meeltesegadusi, mis viivad meidki meeltesegaduseni.

Ning neil päevil nuud leidis aset NATO tippkohtumine. Ja sealgi oli Juncker jalgel vankuv. Seal juhtus muidugi igasugust – võtabki kõikuma. Aga paistab, et teistega võrreldes siiski ülemäära. Kas on Euroopa demokraatia isal tasakaaluaparaadi garantiiaeg läbi saanud ja annab valesignaale või siis… Teab ta midagi enamat kui paadireisijad ja seetõttu tunneb onuke tormituult?

Meie siin Lätis hakkasime muretsema ja häirekella lööma. Meie kolumnistid esitasid siinsele välisministeeriumile järelepärimise palvega selgitada taolise käitumise põhjuseid.

Meil on ju vaja aru saada – kas tasub paanikasse sattuda? Mis sa seisad sinna-tänna kõikudes? Mis seisab selle vinka-vonka-kiikumise taga? Meil, Balti riikidel on tarvis teada, mismoodi Euroopa laeva kursijoonega õigesti kaasa kõikuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

65
Tagid:
alkohol, käitumine, kummaline, poliitika, tippkohtumine, NATO, Jean-Claude Juncker, Balti riigid, Baltikum
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega