Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumine Helsingis

Trump: kohtumine Putiniga on pöördepunkt kahe riigi suhetes

65
(Uuendatud 11:02 17.07.2018)
Ameerika Ühendriikide ja Venemaa presidendid hindasid suhtlemist positiivselt, sündmuse tõeline tähtsus saab selgeks alles aja möödudes.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin ja Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kohtusid 16. juulil Helsingis esimest korda väljaspool rahvusvaheliste foorumite raamistikku. Maailma meedia nimetas seda "Ameerika Ühendriikide ja Venemaa tippkohtumiseks", mis näitab kõrgendatud huvi kohtumise vastu.

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis >>

Vestlus kahe maailma võimsaima riigi juhtide vahel tete-a-tete kestis kaks tundi ja kümme minutit. USA liider hindas selle kohe positiivseks. Pärast laiendatud koosseisus läbirääkimiste lõppu toimus riigipeade ühine pressikonverents.

Пресс-конференция Владимира Путина и Дональда Трампа в Хельсинки
© AP Photo / Markus Schreiber
Riigipeade ühine pressikonverents

"Meil oli otsene, avatud ja väga produktiivne dialoog," ütles USA president. RIA Novosti teatel nimetas Trump kohtumist Putiniga murranguliseks momendiks Moskva ja Washingtoni suhetes. "Meie suhted Venemaaga pole kunagi olnud halvemad kui praegu. Kuid see olukord muutus pärast meie neljatunnist kohtumist. Midagi ei saa olema lihtne, kuid see on parem, kui kohtumise võimalus tagasi lükata. Parem on võtta poliitilisi riske rahu ja stabiilsuse saavutamiseks." Trump ütles, et "võtab parem rahu huvides poliitilise riski, kui hakkab riskima rahuga poliitika nimel". Ta avaldas lootust, et USA ja Venemaa suudavad lahendada kõik Helsingi tippkohtumisel arutluse all olnud probleemid.

Putini ja Trumpi kohtumine osutus edukaks >>

Putin loodab sisse seada konstruktiivse dialoogi

Venemaa presidendi sõnad polnud vähem optimistlikud. Tema sõnul toimusid kõnelused USA president Donald Trumpiga ausas ja asjalikus õhkkonnas, nende peamisi tulemusi tuleb pidada väga edukateks ja kasulikeks. President Putin tunnistas, et Venemaa ja Ameerika suhted on praegu halvas seisus, kuid neil raskustel pole objektiivseid põhjusi. Seepärast väljendas ta lootust Ameerika Ühendriikidega konstruktiivse dialoogi sisseseadmiseks: "Olen veendunud, et me jõuame Ameerika partneritega selle mõistmiseni. Loodan kahepoolsetes küsimustes varasema koostöö taastamist."

CNN langes Putini hilinemise pärast hüsteeriasse
© Sputnik / Press Service of the President of Russia/Mihail Metzel/Pool

Kremli juht nimetas ka kohtumise raames Venemaa poolt ette võetud konkreetseid samme.

"Maailma suurimate tuumajõududena oleme vastutavad rahvusvahelise julgeoleku eest," ütles Vladimir Putin, märkides, et tuumadesarmeerimise ei ole kaotanud oma tähtsust.

Tema sõnul andis Kreml Valgele Majale üles selle teema kohta konkreetsed ettepanekud. Putin kutsus oma Ameerika kolleegi üles looma terrorismivastast töörühma. Putini sõnul leppisid pooled Helsingi kohtumisel kokku Ameerika ja Venemaa juhtivate ettevõtjate töörühma loomises. "Ettevõtjad ise teavad, kuidas koostööd teha. Las nad mõtlevad, mida selleks vaja on," märkis ta.

Algus on pandud

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas vastuseks ajakirjanike küsimustele, et Vene president Vladimir Putini ja USA liider Donald Trumpi läbirääkimised kulgesid "suurepäraselt". Ta lisas, et kohtumine läks "paremini kui superhästi".

Venemaa ja Ameerika Ühendriikide juhtide kohtumist Helsingis võib pidada Venemaa ja Ameerika suhete läbimurde alguseks, kuna see näitas, et riikide vahel ei esine ületamatuid vastuolusid. Selline on Venemaa senaatori Franz Klintsevitši arvamus.

Президент РФ Владимир Путин и президент США Дональд Трамп во время встречи в президентском дворце в Хельсинки
© REUTERS / KEVIN LAMARQUE
Venemaa president Vladimir Putin ja USA riigipea Donald Trump Helsingis

Intervjuus agentuurile RIA Novosti märkis ta, et Venemaa ja USA võivad leida kokkupuutepunkte paljudes teemades, sealhulgas Süüria, Korea poolsaare, Ukrainas kriisi, rahvusvahelise terrorismivastase võitluse, keskmise ja väikese tegevusraadiusega rakettide likvideerimise lepingu, relvade paigutamise kohta kosmosesse, küberjulgeolu ja Iraani leppe küsimustes.

Klintsevitši arvates tuleb tunnustada Trumpi isikuomadusi, ta suutis "raputada endalt minevikutaaga" ja osaleda Helsingi tippkohtumisel "ilma kivi seljataga hoidmata" koos "selge püüdega mõista meie riiki ja ehitada temani sildu".

Soome suurim ajaleht avaldas kirja Putinile ja Trumpile >>

Euroopa Parlamendis Eestit esindava Yana Toomi arvates, kui Venemaa jaoks on hea juba tippkohtumise toimumise fakt iseenesest, mis justkui tähistas, et halvim kahe riigi vahelistes suhetes on juba möödas, siis president Trump juhindub vana suhtekorraldajate põhimõttest: pole oluline, mis on tegelikult, oluline on, kuidas asi meedias välja paistab. See aga tähendab, ütleb Toom, et ta peab näitama avalikkusele midagi kaalukat. Veelgi enam, ta on seda varem alati teinud.

Poliitik usub, et mingiks kokkuleppeks Ukraina küsimuses pole ruumi, kuid ameeriklaste tagasitõmbumiseks Süüriast, tingimusel, et Venemaa minimeerib seal Iraani mõju, on teoreetiliselt võimalik. "Obama lahkumisel Iraagist olid katastroofilised tagajärjed, kuid nüüd on ISIS hävitatud ja Trump võib proovida "müüa" vägede lahkumist Ameerika relvade võiduna," ütles Toom.

Teine selline kohtumine kahe riigi ajaloos

Eelmine Venemaa ja USA presidentide kohtumine Helsingis toimus kakskümmend üks aastat tagasi — 1997. aasta märtsis. Siis oli Boriss Jeltsini ja Bill Clintoni kohtumise teemaks Balti riikide liikmelisus NATO-s. Seda küsimust ei lahendatudki, kuigi kohtumine pälvis tähelepanu ka teisel põhjusel.

Yle tuletas meelde, et see kohtumine langes Clintoni jaoks õnnetule ajale — veidi enne seda kukkus ta valgustamata trepil ja Helsingi visiidi ajal oli ta kipsis jalaga ratastoolis. USA presidendi jaoks oli väga tähtis, kuidas ta Ameerika meedias välja paistab ja selliselt paistnuks ta Jeltsini taustal kaotajana.

Seepärast esitas Ameerika presidendi pressiteenistus korraldajatele mitmeid nõudmisi, mis pidid pehmendama riigipeade füüsilise seisundi erinevust. Ameerika pool nõudis, et pressikonverentsi taustaks oleksid okaspuud ja ühisfotodel Jeltsin istuks ega paistaks Clintonist pikemana.

Eksperdid: Putini ja Trumpi läbirääkimised varjutavad NATO tippkohtumise >>

Ameeriklased ise valisid pressikonverentsi laua ja toolid, kuid ei suutnud õigesti arvestada Vene presidendi kasvu (ilmselt eksiti jalgade, tollide ja sentimeetritega) — ja ta paistis ikka pisut pikem kui USA president. Esialgu pole teada, kas Helsingi kohtumisel 16. juulil 2018 pooled mingeid nõudeid või piiranguid esitasid.

Trump pilgutas Putinile silma

Enne kohtumise algust Vladimir Putiniga pilgutas Donald Trump Venemaa presidendile silma. Sellele episoodile juhtis tähelepanu Briti telekanali Sky News ajakirjanik Mark Stone.

 

65
Tagid:
pressikonverents, poliitika, kohtumine, Vladimir Putin, Donald Trump, Helsingi, Soome, Venemaa, USA
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega