NATO tippkohtumine Brüsselis

Ratas Brüsselis: kaitsekulutusi tuleb tõsta kiiremini

51
(Uuendatud 20:23 12.07.2018)
Peaminister Jüri Ratas ütles NATO tippkohtumisel Eesti ajakirjanikele, et USA presidendi sõnum eljapäeval peetud aruteludel oli, et kaitsekulutusi tuleb tõsta senisest kiiremini.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. "Ukraina-Gruusia partnerlust arutades tõusis uuesti üles ka kaitsekulutuste teema. Hiljem oli ka uus töökohtumine. Trumpi sõnum oli, et kaitsekulutusi tuleb tõsta kiiremini ja pole võimalik, et jõuame eesmärgini 11-12 aasta pärast," vahendas Pealinn viitega BNS-le Ratase sõnu.

Kolonel Riho Ühtegi: kui venelased Tallinnasse sisenevad, siis siin nad ka surevad >>

Tema sõnul lõppes NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi poolt neljapäeva ennelõunal kokku kutsutud liidrite erakorraline nõupidamine kõigi põhimõttelise nõusolekuga, et kaitsekulutusi tuleb tõsta kiiremini.

President Donald Trump ähvardas neljapäeval NATO tippkohtumisel USA alliansist välja viia
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Peaministri sõnul on Trumpi 2017. aasta jaanuaris alanud ametiajal NATO Euroopa liikmesmaade ja Kanada kaitsekulutused tõusnud 33 miljardi dollari võrra.

Vastates BNS-i küsimusele, kas vastavad tõele NATO ametnikele viidatud teated rahvusvahelises meedias, et Trump ähvardas USA NATO-st välja viia, kui liitlased piisavalt kiiresti kaitsekulutusi ei tõsta, ütles Ratas, et oli nendel nõupidamistel ja tema tunnetuse kohaselt oli Trumpi sõnum see, et USA on endiselt tugev liitlane.

"USA on jätkuvalt NATO-le pühendunud. Loomulikult ta tõstatas nende päevade jooksul korduvalt kaitsekulutuste teema," lausus peaminister. "Ta rõhutas mitmel korral nelja protsendi küsimust. Ta rõhutas, et tulevikus peaks kokkuleppe tasand olema veel kõrgem. Täna on aktuaalsemalt laual kahe protsendi küsimus."

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et Trumpilt küsiti sama küsimust ka pressikonverentsil ja oli selge, et sellist suhtumist tal NATO-sse ei ole.

Eksperdid: Putini ja Trumpi läbirääkimised varjutavad NATO tippkohtumise >>

Välisminister Sven Mikser lisas, et väiteid sellest, et Trump ähvardas hakata "oma asja ajama", kui liitlased oma kohustusi piisavalt tõsiselt ei võta, ei saa küll kuidagi tõlgendada nii dramaatilises võtmes.

"President Trump ütles pressikonverentsil korduvalt, et NATO on tugevam kui ta oli kahe päeva eest, mis väljendab erakordselt tugevalt USA suhtumist," sõnas Mikser.

Peaminister Jüri Ratas osaleb 11.—12. juulil Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel koos välisminister Sven Mikseri, kaitseminister Jüri Luige ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

NATO Brüsseli tippkohtumine keskendub transatlantilisele ühtsusele, õiglasele koormajagamisele, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele ning NATO ja EL koostööle. Samuti on päevakorras liitlaste kohtumine Gruusia ja Ukraina riigipeadega ning NATO juhitud Afganistani väljaõppe- ja nõustamismissiooni formaadi kohtumine.

RIA Novosti eksperdid usuvad, et 16. juulil Helsingis algavad läbirääkimised USA ja Venemaa juhtide vahel võivad oma tähtsuselt varju jätta sel nädalal toimuva NATO tippkohtumise, mil on suur tõenäosus kujuneda ühe mehe — ettearvamatu Donald Trumpi – sooloetteasteks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis >>

Venemaa president Vladimir Putin ja USA riigipea Donald Trump kohtuvad 16. juulil Helsingis. Sellest saab Putini ja Trumpi esimene täisformaadis ametlik kahepoolne kohtumine.

51
Tagid:
tippkohtumine, poliitika, kaitsekulutused, julgeolek, EL, NATO, Jüri Ratas, Donald Trump, Euroopa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega