Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Jaak Madison

Krimmis hinnati Eesti poliitiku soovi sealset kogukonda aidata

144
(Uuendatud 18:06 12.07.2018)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Jaak Madisonil tuleks algatada Krimmi kaasmaalaste toetamist Venemaa Föderatsiooni kaudu. Toetus võetakse Krimmis rahuldustundega vastu.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Sellest rääkis portaalile RIA Novosti Krimm Krimmi Vabariigi Riiginõukogu rahvusvaheliste suhete komitee juhataja asetäitja Juri Gempel, kommenteerides poliitiku kavatsust anda kogutud raha üle eesti kogukonnale Krimmis.

Eestlased Krimmis: kadunuksjäänud meremehe poeg >>

Varem teatas Sputnik Eesti, et Madison ei kavatse loobuda oma ideest koguda annetusi eesti kogukonna vajadusteks Krimmis. Poliitiku sõnul on alates märtsikuust kogutud juba 1005 eurot, mis kavatsetakse kasutada poolsaarel paikneva eesti rahva muuseumi remondiks.

Madison märkis, et hoone katus ja vundament on kurvas seisus ja kinnitas, et kogu kogutud raha kasutatakse sellel sihtotstarbel. Seejuures ei välistanud poliitik, et annab raha isiklikult üle.

Ta pöördus Ukraina saatkonda Tallinnas, et selgitada, kuidas sõita Krimmi seaduslikult läbi Ukraina territooriumi. Seal selgitati talle, et vastav ingliskeelne teave on kättesaadav diplomaatilise esinduse ametlikul võrgulehel. Konservatiiv kinnitas, et hakkab selle küsimusega tegelema niipea, kui saabub tagasi lähetusest.

"Ta peab korraldama Krimmi kaasmaalaste toetuse Vene Föderatsiooni kaudu, seda enam, et meil on sellist toetust reguleerivad seadused. Ilmselt võetakse see toetus siin rahuldustundega vastu," märkis Krimmi Vabariigi Riiginõukogu rahvusvaheliste suhete komitee aseesimees Juri Gempel.

Ta rõhutas, et praegusel ajal toetavad nii Vabariigi kui ka Venemaa valitsus Krimmi rahvuskultuuriühendusi, sealhulgas ka rahaliselt. "Eelkõige nende keele ja kultuuri taaselustamise programme… Täna areneme me dünaamiliselt, nagu kogu Venemaa," ütles parlamendisaadik.

Gempel ütles, et Madison peaks mõistma, et Krimm on "Venemaa territooriumi lahutamatu osa".

"Me taasühinesime Venemaa Föderatsiooniga pärast rahvahääletust, mis toimus vastavalt kõikidele demokraatlikele normidele ja põhimõtetele," rõhutas ta.

Riikliku kultuurautonoomia Krimmi eestlaste piirkondlik juht Olga Skriptšenko ütles portaalile RIA Novosti Krimm, et on arutanud Madisoniga tema võimalikku visiiti poolsaarele.

Venemaa kaitseminister: Lääne hübriidsõda Krimmis nurjus >>

"See on tema isiklik algatus Eesti kodanikuna, kes soovib oma endisi kaasmaalasi välismaal aidata," märkis ta. Ühiskondlik aktivist lisas, et Madisoni külastuse tähtajad pole veel kindlaks määratud.

Skriptšenko oletas, et Eesti poliitikut võis ajendada Krimmis kaasmaalasi abistama see, et ta on elanud ja õppinud Järvamaal, kust on pärit ka enamik 19. sajandi teisel poolel poolsaarele välja rännanud eestlastest.

"Võib-olla liigutas teda, et ta on elanud ja õppis seal, kust on pärit ka meie esiisad," arvas kogukonna liider. Tema sõnul leppis ta esialgu Madisoni Krimmi külastuse kokku selle aasta juuniks.

Leonora Kutman
© Sputnik / LEVAN AVLABRELI

"Kahjuks jäi reis tookord ära, sest ta oli Belgias ega saanud tulla… Põhimõtteliselt arvan ma siiski, et see reis ikkagi toimub," rõhutas Krimmi eestlaste rahvusliku kultuur-autonoomia juht.

Pärast Krimmi taasühendamist Venemaaga 2014. aasta märtsis lõpetas Eesti Krimmi eestlaste rahvusliku identiteedi säilitamise rahastamise. Eestlaste ümberasumine Krimmi algas XIX sajandi 60-ndatel aastatel, kui pärast pärisorjuse tühistamist ja Krimmi sõja lõppu siirdusid esimesed vabasid, maata ja ümberasumise õiguse saanud eestlased uude elupaika.

Kremlis välistati kompromisside otsimine Krimmi küsimuses >>

Praegu elavad eestlased paljudes poolsaare linnades ja rajoonides. Vaatamata vähesusele on säilinud mõned nende kompaktse asustuse alad: Krasnodarka küla Krasnogvardeiski rajoonis, kus elab 54 eesti peret, Beregovoje küla Bahtšisarai rajoonis ja Pervomaiskoja alev.

Krimmis elab kokku umbes 2000 eestlast.

144
Tagid:
poliitika, annetus, raha, väliseestlased, toetus, riiginõukogu, EKRE, Juri Gempel, Jaak Madison, Ukraina, Krimm, Venemaa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega