Hiina Riiginõukogu esimees Li  Keqiang  ja Saksamaa kantsler Angela Merkel

Hiina ja Saksamaa ühinevad USA vastu uus pööre kaubandussõjas

71
Pekingis panustatakse ühisavaldusele Euroopa Liiduga, mis Trumpi majanduspoliitika hukka mõistab. Ühisavalduse ettevalmistamise raames külastas Hiina Riiginõukogu esimees Li Keqiang Ida-Euroopa riike ja Saksamaad.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Berliinis kirjutati alla kokkulepetele 23 miljardi dollari ulatuses, Hiina lubas hõlbustada Euroopa investorite ligipääsu oma siseturule, teatab RIA Novosti.

Euroopa vaatab itta

Hiinat ja Saksamaad ühendab see, et mõlemad riigid ekspordivad USA-sse palju rohkem kui sealt impordivad. President Trump on korduvalt rääkinud vajadusest likvideerida kaubanduse tasakaalustamatus ja Valge Maja kehtestas lõpuks kaitsetollid. Tulemusena kaotab ainuüksi Hiina 34 miljardit dollarit.

Viimastel aastakümnetel panustab Peking aktiivselt Ida-Euroopa riikide majandusse ja on pälvinud sealsete võimude toetust. Nüüd on tarvis sulatada jää suhetes Lääne-Euroopaga, kus paljud suhtuvad Hiinasse pelgusega, kahtlustades teda kavatsustes Euroopa Liidu strateegilisi varasid kokku osta.

Peking valmistub sõjaks USA-ga — sõna otseses mõttes>>

Li Keqiangi diplomaatiline ringreis aitas kaasa Trumpi kursist nõelata saanud riikide lähenemisele. Järgnesid vastastikused sõbralikud žestid.

"Me alandame Hiinasse sisseveetavate kaupade tollitariife," teatas Li Keqiang Sofia tippkohtumisel esinedes.

"Hiina vastu suunatud karistuslikud tollid kahjustavad ka Saksamaa ettevõtlust," toonitas Angela Merkel.

Peking otsib sõpra

Seepeale, kui Washington oli võtnud kasutusele protektsionistlikud meetmed, pöördus Hiina abipalvega Euroopa Liidu poole. Peking püüab tõestada, et võimalik on mitte ainult taktikaline liit, vaid ka midagi märksa tõsisemat.

Trump saavutas võimatu: Peking, Tokyo ja Delhi on liitumas Washingtoni vastu>>

USA ja EL-i lipud, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Kui ameeriklased Pariisi kliimakokkuleppest lahti ütlesid, tõhustati Hiina RV-s võitlust ülemaailmse kliimasoojenemisega. Selles protsessis valitseb hiinlaste ja eurooplaste puhul täielik üksmeel.

Lähedased on ka vaated kaubandusele.

Berliini-visiidi käigus väljendas esimees Li ühist vaatenurka — nii Hiina kui Euroopa oma: "Vaba kaubavahetus on olulise tähendusega mõlemale osapoolele ja kogu maailma majandusele."

Angela Merkel oli temaga päri: "Me tahame üheskoos kaitsta Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglistikku."

Ja kolmas lähenemistegur — suhtumine Euroopa Liitu. Eelnevalt on saanud meediale teatavaks, et Trump tegi Prantsusmaa riigipeale Emmanuel Macronile ettepaneku riik EL-ist välja viia — vastutasuks soodsamate kokkulepete eest USA-ga.

Pekingis aga avaldati poliitilist toetust Euroopa Liidule kui projektile. Hiina loodab, et EL-ist saab „ühtne ja edukas partner", kuna see tuleb kasuks mõlemale osapoolele.

Kõik ei ole nõus Hiinaga sõbrustama

Aga sugugi mitte kõik Euroopa Liidus pole valmis Hiinale kätt ulatama. On neidki, kes seavad Pekingi hea tahte kahtluse alla.

Lahutusest pole pääsu: miks Trump Merkelit kommidega loopis
© Фото : Пресс-служба Президента РФ

"Saksamaal kardetakse, et tohutuid finantsvahendeid haldaval Hiinal on plaanis strateegiliselt olulisi majandusobjekte kokku osta. EL-is toimib kirjutamata seadus: tõeliselt hinnalisi varasid müüa ainult eurooplastele. Peking tajub seda ja üritab manööverdada. Siseneb tagaukse kaudu, investeerib probleemsetesse riikidesse EL-i idaosas. Seal on võimuladvikuil sedavõrd hädasti raha vaja, et nad vaatavad sellele läbi sõrmede. Berliinis aga on kõik teisiti," selgitas RIA Novostile Saksamaa politoloog Alexander Rahr.

Nagu arvab poliittehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkin, täiendavad Saksamaa LV ja Hiina RV teineteist küll majanduslikult, kuid poliitiliselt ja vaimselt seisavad teineteisest väga kaugel.

Hiina lammutas EL ja USA vankumatu transatlantilise koostöö, illustreeriv foto
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

"Hiina orienteerub masstoodangu tootmisele, Saksamaa kvaliteetsetele, ent nišikaupadele. Selles mõttes on nad koostööst huvitatud. Ja kummalegi riigile on ülimal määral tarvis vaba kaubavahetuse režiimi säilimist. Sellest hoolimata on vastastikuse poliitilise lähenemise väljavaated selgusetud," leiab ekspert.

Tema arvates seisab Hiina RV-l ja Saksamaa LV-l ees oma õiguste kaitsmine WTO struktuuride kaudu.

Pekingis aga ei kaotata lootust Euroopa abile. 16.-17. juuliks on kavandatud Hiina-Euroopa tippkohtumine, mis on pühendatud poliitilise ja majandusliku koostöö küsimustele. Selle tulemuste põhjal on oodata osavõtjate olulist ühisdeklaratsiooni, mis väljendab nende ühist seisukohta ja tulevikunägemust.

71
Tagid:
kaubandussõda, Li Keqiang, Donald Trump, Angela Merkel, Hiina, Saksamaa
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega