Suurõppus Siil

Kolonel Riho Ühtegi: kui venelased Tallinnasse sisenevad, siis siin nad ka surevad

189
(Uuendatud 17:11 12.07.2018)
Kolonel Riho Ühtegi jagas Ameerika väljaandes üksikasju oma unenäost Venemaa kallaletungi kohta ja kirjeldas, kuidas Eesti sellele vastu astub.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Eesti erioperatsioonide ülem kolonel Riho Ühtegi rääkis väljaande Politico esindajale Molly K. McCue'le oma ammusest õudusunenäost, kuidas Venemaa Eestit ründab ja jagas üksikasju Eesti kaitseplaanidest, mis on loodud juhuks, kui koloneli unenägu prohvetlikuks peaks osutuma.

Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi >>

Molly K. McCue, kes on olnud Gruusia president Mihhail Saakašvili ja Moldova peaminister Vlad Filati nõunik, kuulas Eesti esieriväelase juttu Tallinna kesklinnas Vabadusristi varjus jalutades tähelepanelikult.

Intervjuu oli pühendatud 16. juulil toimuvale Venemaa ja Ameerika Ühendriikide presidentide Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumisele Helsingis, mille tulemusi NATO-s nii väga kardetakse.

Kolonel Ühtegi õudusunenägu

Riho Ühtegi rääkis ameeriklannale, kuidas ta pärast ammust teenistust Nõukogude armees nägi kauges Usbeki auulis unes Venemaa rünnakut Eestile. Unenäos astus ta koos sõpradega pealetungivatele vene sõduritele vastu.

"Paljud meist langesid. Tundes selgelt verd ja relvi haaras ta surnud vene sõdurilt Kalašnikovi automaadi ja hakkas vastu tulistama," kirjeldas kolonel elavalt oma noorusunenägu.

Unenäos jooksis ta sõpradega neid piiravate vene sõdurite eest metsa, kuni nood peaaegu kõik neist surmanud olid. Ellu jäänud Ühtegi jooksis mereni ja nägi seal lainetel õõtsuvat valget laeva, mis, nagu kolonel ameeriklannale selgitas, on eestlastele lootuse sümbol.

Eesti valmistub sõjakäiguks Siberisse >>

Kuulnud enda seljataga koera haukumist ja vene sõdurite tulistamist, otsustas Ühtegi laevale pääsed ja astus vette, tühja automaati enda vastu surudes, ja just sel hetkel koges ta enda sõnul ilmutust.

"Mu kodu on siin. Ma pean siia jääma, mis ka ei juhtuks," meenutas kolonel oma unenägu. Koju jõudes teadis Ühtegi juba täpselt, mida teha, ja sukeldus täielikult "vastupanuvõitlusesse", organiseerides kodukandis ühe esimestest Kaitseliidu üksustest.

Kuidas hullud grusiinuid ei lasknud venelastel Tbilisit vallutada

Ühtegi rääkis Molly K. McCuele, kes on Gruusia tegelikkusega hästi kursis, miks 2008. aasta augustis ei tunginud Venemaa üksused Gruusia pealinna, mis oli nende eesliinist vaid 50 kilomeetri kaugusel. Tema arvates ei takistanud miski neil sisenemast linna, mis oli juba nende jalge ees, kuid nad kartsid võimalikke tagajärgi.

"Paljud aastaid hiljem tean ma vastust: grusiinid on hullud," jõudis ameeriklanna Eesti kolonelist ette. "Jah, täpselt nii. Grusiinid on hullud ja nad suudavad võidelda," oli Ühtegi temaga nõus.

Ta selgitas, et mõte tulevasest "asümmeetrilisest" võitlusest Tbilisis hoidis Venemaad tagasi, nii et nad ei sisenenud linna ja lahkusid Gruusiast. Samasuguse "asümmeetrilise" vastupanu kavatseb kolonel korraldada ka Eestis, kui tema territooriumile peaksid tungima Vene väed.

Näha Tallinna ja surra!

Ühtegi ütles Ameerika ajakirjanikule, et kuigi Venemaa väed võib-olla jõuavadki kahe päevaga Tallinnani, mis asub umbes kahesaja kilomeetri kaugusel Venemaast, siis kogu Eestit nad kahe päevaga ei valluta. Koloneli arvates lõikavad Eesti vastupanuvõitlejad läbi Vene vägede kommunikatsioonid ja blokeerivad nende varustusteed.

"Nad surevad Tallinnas ja nad teavad seda. Nende pihta antakse tuld igast nurgast, igal sammul," ennustas Ühtegi.

Tema sõnul lõi Eesti elanikkonna totaalkaitse kontseptsiooni Vene vägede vastu kindral Aleksander Einseln, endine USA sõjaväelane, kellest sai Eesti kaitseväe ülem. Kõik Eesti ohvitseride põlvkonnad on Ühtegi sõnul kasvanud selle kontseptsiooni toel ja usuvad sellesse.

Looda NATO-le aga ära ka ise maga

Kolonel usub, et NATO jaoks on Eesti omamoodi vahetusraha, mida võidakse ohverdada kompromissi nimel paranoilise Kremliga. Selline lähenemine tundub talle isiklikult ebaõige ja ta on veendunud, et Eesti peab osutama vastupanu Venemaale sõltumata NATO positsioonist.

"Ma ei tea, mis juhtub, kui venelased tõesti sõda alustavad. Ma tean ainult, et iga eestlane osutab vastupanu," ütles Ühtegi.

Tema arvates on sellise vastupanu osutamise eeldused Eesti riigikaitseorganisatsioonis Kaitseliit.

Selle liikmed on registreeritud elukohajärgsetes territoriaalüksustes ning nad tunnevad suurepäraselt maastikku, mis võimaldab neil korraldada vaenlase vastu edukat sissivõitlust.

Iseseisvuse 100. aastapäev Ameerika tankiroomikute all >>

Kolonel ei unustanud ka talle alluvaid erioperatsioonide üksusi, mida ta võrdles Ameerika roheliste barettidega. Ühtegi arvates saavad tema alluvate teadmised ja oskused olema sisse tunginud vaenlase jaoks ebameeldivaks üllatuseks.

Vaatamata Kaitseliidule ja erioperatsioonide üksustele peab kolonel totaalkaitse tuumaks siiski tsiviilelanikkonna tegevust. Tsiviilelanikkond ei tohi sattuda paanikasse, vaid peab selgelt tegema kolme asja: olema valmis, jääma ellu ja osutama vastupanu.

Ärge muretsege, Venemaal ei ole vaja Eestit vallutada

Kolonel Ühtegi muretseb oma unenäo pärast ilmaasjata, Venemaa ei ole kavatsenud ega kavatse Eestit rünnata. NSV Liidu GRU (sõjaväeluure – toim.) endise kõrgema ohvitseri Villem Rooda sõnul ei ole selleks eeldusi ja see ei annaks Venemaale ka strateegilisi eeliseid.

Rooda arvates ei saaks Venemaa Eesti territooriumi hõivamisega sõjalis-strateegilist eelist, sest sellega saavutatava vahemaade lühenemise kompenseerib vastane kahtlemata ja viivitamatult blokaadi, täiendavate ründejõudude rakendamise ning nende võimsuse ja ulatuse või tuletoetuse suurendamisega.

Selleks, et Venemaal tekiks tõeline strateegiline vajadus Balti riikide ründamiseks, peaks puhkema otsene sõjaline konflikt Venemaa ja NATO vahel, mida kõik osapooled iga hinna eest vältida püüavad, on Rooda kindel.

Soome president Sauli Niinistö ja Eesti president Kersti Kaljulaid
© Фото : Vabariigi Presidendi Kantselei / Raul Mee

Sellisel juhul peaks kindlasti silmas pidama, et USA ja Venemaa sõjalised doktriinid räägivad otseselt ja ühemõtteliselt vajadusel tuumarelvade kasutamisest.

Kõige süngema võimaliku arengustsenaariumi korral, oletab endine GRU ohvitser, ei jää Balti mere idarannikule alles kedagi, kes võiks ümberingi toimuvast hoolida, sealhulgas võõraste sõdurite ilmumisest.

Kreml on korduvalt kinnitanud, et nad ei ole huvitatud vastasseisu eskaleerimisest NATO-ga – ei Balti mere regioonis ega kusagil mujal ning rõhutanud, et Venemaa ei ründa kunagi alliansi mistahes liikmesriiki.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATO-s hästi, et Moskval puuduvad sellised rünnakuplaanid ja ründeohtu kasutatakse vaid ettekäändena, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone Venemaa piiride lähedale.

189
Tagid:
õudusunenägu, kaitse, rünnak, julgeolek, Politico, Kaitseliit, NATO, Riho Ühtegi, Eesti, Venemaa