Саммит НАТО в Брюсселе

Eesti, Läti ja Taani loovad uue sõjalise juhtimise staabi

22
(Uuendatud 13:44 12.07.2018)
Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid allkirjastasid kolmapäeval Brüsselis NATO tippkohtumisel ühise tahteavalduse Põhja mitmerahvuselise diviisi väejuhatuse loomiseks. Lisaks allkirjastasid tahteavalduse panustajariikidena Kanada, Suurbritannia ja Leedu.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Mitmerahvuseline Põhja diviisi staap on sõjalise juhtimise üksus, milles Eesti koos Taani ja Lätiga on põhipanustajad. Pikaajalisem eesmärk on see, et staapi panustaksid kõik Balti riikides ja Poolas paiknevate liitlaste lahingugruppide raamriigid. Diviisi staap allutatakse Poolas Szczecinis paiknevale mitmerahvuselisele Kirdekorpuse staabile, teatas Kaitseministeerium.

Euroopa probleem pole Trump, vaid Merkel >>

"Tegemist on loomuliku arenguga NATO heidutuse ja kaitse tugevdamisel," ütles kaitseminister Jüri Luik. "Kui Walesi tippkohtumisel otsustasid liitlased NATO staabielementide loomise ja Varssavis liitlaste lahingugruppide toomise Balti riikidesse ning Poolasse, siis nüüd saame rääkida terviklikust sõjalisest staabist, mis keskendub Lätile ja Eestile," lisas Luik.

Sellise staabi vajadus on eriti aktuaalne olukorras, kus Balti riikidesse ja Poolasse on paigutatud liitlaste pataljonid, mis peavad töötama ja õppusi läbi viima koos kohalike kaitsevägedega.

"Läänemere regioon on täna üks NATO haavatavamaid piirkondi ja on oluline, et alliansi juhtimisstruktuur vastaks reaalsetele ohtudele ning NATO oleks võimeline vajadusel juhtima suuremahulisi kollektiivkaitseoperatsioone," mainis kaitseminister Luik.

Logistikat, sidepidamist ja kavandatavat staabi vastutusala silmas pidades hakkab staap sõjalise nõuande alusel paiknema korraga Lätis (Adažis) ja Taanis, seejuures oleks Taanis asuv staabielement kriisi korral valmis kiireks siirmiseks.

Ratas: ühised väljakutsed on andnud tõuke NATO ja Euroopa Liidu koostööle >>

Diviis on sõjalise juhtimise tasand, mis koosneb tavaliselt 2-4 brigaadisuurusest üksusest ja erinevatest toetusüksustest, sellest järgmine juhtimistasand on korpus.

Diviisi staabi ülesandeks on omada pidevat operatiivset ülevaadet regioonis toimuvast, juhtida talle alluvaid brigaade, koordineerida, plaanida ning sünkroniseerida läbiviidavaid õppuseid ja operatsioone nii erinevate ametkondade kui naaberüksustega. Samuti viia läbi talle alluvate üksuste väljaõpet ja tagada nende igakülgne toetus.

Staap alustab tööd juba käesoleva aasta septembris, saavutab esmase operatsioonivõime 2019. aasta esimeses pooles ja täieliku operatsioonivõime 2020. aasta keskpaigas.

Diviisistaabi ja selle toetusüksuse suuruseks saab olema u 300 inimest.

Peaminister Jüri Ratas osaleb 11. —12. juulil Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel koos välisminister Sven Mikseri, kaitseminister Jüri Luige ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Üheksa EL-i riiki loovad kriisideks mõeldud kiirreageerimisüksuse >>

Üheksa ELi riiki, sealhulgas liidust lahkunud Suurbritannia ja siiani ainus Ida-Euroopa riik Eesti, allkirjastasid 25. juunil Luxembourgis ühiste kiirreageerimisjõudude asutamislepingu.

NATO liikmesriikide lipud
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sõjandusekspert, Venemaa kaitseministeeriumi Avaliku nõukogu liige Igor Korotšenko andis uudisteportaalile Sputnik Eesti intervjuu.

"Euroopa hakkab mängima iseseisvamat rolli, sealhulgas nii sõjalis-poliitilistes, kui ka puhtsõjalistes küsimustes. Eeldatav vaenlane on mõistagi Venemaa," ütles Korotšenko.

Eksperdi arvates demonstreerib otsus luua Euroopa kiirreageerimisjõud selgelt ja üheselt mõistetavalt kavatsust iseseisvuda Ameerika Ühendriikidest ja president Donald Trumpist sõjalis-poliitilise jõu abil. Igor Korotšenko peab seda esimeseks konkreetseks sammuks Euroopa armee loomise suunas.

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et ta ei kavatse rünnata ühtegi NATO liikmesriiki, kuid NATO kasutab selliste kohalike poliitikute nagu Ilves provokatiivseid avaldusi oma kohaloleku suurendamiseks Venemaa idapiiril, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

22
Tagid:
sõjaline, kaitse, julgeolek, tahteavaldus, Mitmerahvuseline Põhja diviis, NATO, kaitseministeerium, Jüri Luik, Läti, Eesti