Саммит НАТО в Брюсселе

Eesti, Läti ja Taani loovad uue sõjalise juhtimise staabi

33
(Uuendatud 13:44 12.07.2018)
Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid allkirjastasid kolmapäeval Brüsselis NATO tippkohtumisel ühise tahteavalduse Põhja mitmerahvuselise diviisi väejuhatuse loomiseks. Lisaks allkirjastasid tahteavalduse panustajariikidena Kanada, Suurbritannia ja Leedu.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Mitmerahvuseline Põhja diviisi staap on sõjalise juhtimise üksus, milles Eesti koos Taani ja Lätiga on põhipanustajad. Pikaajalisem eesmärk on see, et staapi panustaksid kõik Balti riikides ja Poolas paiknevate liitlaste lahingugruppide raamriigid. Diviisi staap allutatakse Poolas Szczecinis paiknevale mitmerahvuselisele Kirdekorpuse staabile, teatas Kaitseministeerium.

Euroopa probleem pole Trump, vaid Merkel >>

"Tegemist on loomuliku arenguga NATO heidutuse ja kaitse tugevdamisel," ütles kaitseminister Jüri Luik. "Kui Walesi tippkohtumisel otsustasid liitlased NATO staabielementide loomise ja Varssavis liitlaste lahingugruppide toomise Balti riikidesse ning Poolasse, siis nüüd saame rääkida terviklikust sõjalisest staabist, mis keskendub Lätile ja Eestile," lisas Luik.

Sellise staabi vajadus on eriti aktuaalne olukorras, kus Balti riikidesse ja Poolasse on paigutatud liitlaste pataljonid, mis peavad töötama ja õppusi läbi viima koos kohalike kaitsevägedega.

"Läänemere regioon on täna üks NATO haavatavamaid piirkondi ja on oluline, et alliansi juhtimisstruktuur vastaks reaalsetele ohtudele ning NATO oleks võimeline vajadusel juhtima suuremahulisi kollektiivkaitseoperatsioone," mainis kaitseminister Luik.

Logistikat, sidepidamist ja kavandatavat staabi vastutusala silmas pidades hakkab staap sõjalise nõuande alusel paiknema korraga Lätis (Adažis) ja Taanis, seejuures oleks Taanis asuv staabielement kriisi korral valmis kiireks siirmiseks.

Ratas: ühised väljakutsed on andnud tõuke NATO ja Euroopa Liidu koostööle >>

Diviis on sõjalise juhtimise tasand, mis koosneb tavaliselt 2-4 brigaadisuurusest üksusest ja erinevatest toetusüksustest, sellest järgmine juhtimistasand on korpus.

Diviisi staabi ülesandeks on omada pidevat operatiivset ülevaadet regioonis toimuvast, juhtida talle alluvaid brigaade, koordineerida, plaanida ning sünkroniseerida läbiviidavaid õppuseid ja operatsioone nii erinevate ametkondade kui naaberüksustega. Samuti viia läbi talle alluvate üksuste väljaõpet ja tagada nende igakülgne toetus.

Staap alustab tööd juba käesoleva aasta septembris, saavutab esmase operatsioonivõime 2019. aasta esimeses pooles ja täieliku operatsioonivõime 2020. aasta keskpaigas.

Diviisistaabi ja selle toetusüksuse suuruseks saab olema u 300 inimest.

Peaminister Jüri Ratas osaleb 11. —12. juulil Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel koos välisminister Sven Mikseri, kaitseminister Jüri Luige ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Üheksa EL-i riiki loovad kriisideks mõeldud kiirreageerimisüksuse >>

Üheksa ELi riiki, sealhulgas liidust lahkunud Suurbritannia ja siiani ainus Ida-Euroopa riik Eesti, allkirjastasid 25. juunil Luxembourgis ühiste kiirreageerimisjõudude asutamislepingu.

NATO liikmesriikide lipud
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sõjandusekspert, Venemaa kaitseministeeriumi Avaliku nõukogu liige Igor Korotšenko andis uudisteportaalile Sputnik Eesti intervjuu.

"Euroopa hakkab mängima iseseisvamat rolli, sealhulgas nii sõjalis-poliitilistes, kui ka puhtsõjalistes küsimustes. Eeldatav vaenlane on mõistagi Venemaa," ütles Korotšenko.

Eksperdi arvates demonstreerib otsus luua Euroopa kiirreageerimisjõud selgelt ja üheselt mõistetavalt kavatsust iseseisvuda Ameerika Ühendriikidest ja president Donald Trumpist sõjalis-poliitilise jõu abil. Igor Korotšenko peab seda esimeseks konkreetseks sammuks Euroopa armee loomise suunas.

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et ta ei kavatse rünnata ühtegi NATO liikmesriiki, kuid NATO kasutab selliste kohalike poliitikute nagu Ilves provokatiivseid avaldusi oma kohaloleku suurendamiseks Venemaa idapiiril, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

33
Tagid:
sõjaline, kaitse, julgeolek, tahteavaldus, Mitmerahvuseline Põhja diviis, NATO, kaitseministeerium, Jüri Luik, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega