Margarita Simonjan

Simonjan soovitas BNS-ile oma kliente mitte petta

43
(Uuendatud 13:20 11.07.2018)
Vilniuse ringkonnakohus lükkas tagasi Sputniku apellatsioonikaebuse agentuuriga Baltic News Service (BNS) sõlmitud lepingu ebaseadusliku lõpetamise asjus. Olukorda kommenteeris RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan.

TALLINN, 11. juuni — Sputnik. RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan märkis, kommenteerides Vilniuse ringkonnakohtu otsust Sputniku edasikaebus BNS-i ebaseadusliku sammu üle tagasi lükata, et kolleegid Baltic News Service´ist eksitavad oma lugejaid.

"BNS teatab oma veebilehel uhkesti, nagu ei pruugiks tema kliendid kahelda, et nad saavad olulisi uudiseid igal nädalapäeval ja igal kellaajal. Kolleegid, usaldusväärsuse nimel eemaldage sõnake "ei". Seda vähemalt venekeelselt veebilehelt," tsiteerib Simonjani RIA Novosti.

Põhjuseid selgitamata

2017. aasta jaanuaris lõpetas Baltikumi teabeagentuur BNS ühepoolses korras ja põhjuseid selgitamata uudiste edastamise lepingu Sputnik Lietuvaga. Vastuseks pöördus Sputnik, olles veendunud BNS-i sammu ebaseaduslikkuses, Vilniuse regionaalsesse halduskohtusse.

„Nakkuslik paranoia">>

2017. aasta juunis lükkas esimese astme kohus hagiavalduse tagasi, määrates BNS-i kasuks kohtukulude sissenõude ligi poolteise tuhande euro ulatuses. Kohus möönis, et lepingus ei olnud sätestatud võimalust lepingu ühepoolses korras lõpetamiseks, kuid põhjendas oma otsust sellega, et Sputnik Lietuva olevat levitanud "ebatõest teavet, käitunud seadusevastaselt ja kostja suhtes pahatahtlikult". Mingisuguseid tõendeid kohus seejuures ei esitanud.

Seejärel pöördus Sputnik apellatsioonikaebusega Vilniuse ringkonnakohtusse, kes, nagu sai teatavaks 2018. aasta juulis, langetas samuti otsuse Venemaa meediaväljaande kahjuks. Kaebust tagasi lükates põhjendas kohus oma tegu sellega, et Sputnik Lietuva ja BNS-i lepingut ei saanud pikendada Euroopa Liidu Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu. Jääb aga selgusetuks, mispärast lepingut selle sõlmimise hetkest 2016. aastal probleemideta täideti.

Vilniuse ringkonnakohus tunnistas ühtlasi "põhjendatuks" esimese kohtuastme järelmi sellest, nagu oleks Venemaa agentuur rikkunud "Leedu riigi, välisriikide ja ühiskonna või selle osa huve". BNS-il oli kohtu hinnangul täielik õigus leping ühepoolses korras üles öelda, et mitte kahjustada oma mainet. Sputniku argumendid selle kohta, et Balti agentuuril ei ole volitusi kaitsta "ühiskonna huve" ega anda hinnangut teiste meediakanalite lugude sisule nende "propaganda" osas, jäid tähelepanuta. Pealegi ei ole kohtuotsuses täpsustatud, millisel viisil ja kelle huve konkreetselt Sputnik Lietuva tegevuse tulemusena rikuti.

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Заболотный

BNS lõpetab Sputniku alternatiivse vaatenurga tõttu temaga lepingu>>

Venemaa agentuuri huve kaitsvad advokaadid osutavad samuti kaheldavusele kohtu väidete puhul, mis tegelikult kopeerivad esimese astme kohtu argumente. "Põhimõtteliselt ei ole apellatsioonikohus paraku andnud üksikasjalikku hinnangut edasikaebuses esitatud argumentidele, vaid vastanud neile valikuliselt, korrates ja pisut laiendades esimese astme kohtu väiteid," rõhutasid advokaadid.

Kaikaid kodaratesse

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, lõpetas agentuur BNS 2017. aasta algul ühepoolses korras ja põhjuseid selgitamata lepingu ka Sputnik Eestiga ja Sputnik Latviaga. Samaviisi toimis ka Läti teabeagentuur LETA.

Katsetel piirata agentuuri Sputnik mõju Balti riikides on kauakestev ja püsiv iseloom. Meedias käib poliitikute ja ühiskonnategelaste tellimusel ulatuslik infokampaania agentuuri mustamiseks, ametivõimud – nii kohalikud kui riigiametid – takistavad Sputniku ajakirjanike fotograafide tööd ja keelduvad koostööst.

BNS lõpetab lepingu uudisteportaaliga Sputnik Eesti põhjuseid selgitamata>>

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova on öelnud, et Venemaa välisministeeriumile on hästi teada raskused, millega vene meediakanalid Eesti territooriumil kokku põrkuvad. Tema sõnul läheb ametliku Tallinna säärane hoiak vastuollu väljakuulutatud sõna- ja teabevabaduse kaitsmise eesmärkidega. Zahharova avaldas kartust, et niisugune suhtumine Venemaa meediasse ei ole juhuslik, vaid kujutab endast ametivõimude poliitikat alternatiivsete teabeallikate tõkestamisel.

Meedialahingud>>

43
Tagid:
BNS, Sputnik, Margarita Simonjan, Leedu, Läti, Eesti
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega