NATO liikmesriikide lipud

NATO "koorem": milliseid otsuseid on tippkohtumiselt oodata

36
(Uuendatud 19:40 10.07.2018)
NATO tippkohtumine Brüsselis toimub liitlaste erimeelsuste ja NATO selgrooks oleva Ameerika Ühendriikide presidendi ettearvamatu käitumise, samuti tema eelseisva kohtumise taustal Venemaa liidriga Helsingis.

TALLINN, 10. juuli — Sputnik. Kui kõneluste päevakord ei kujuta endast suurt saladust – seal on juba ammu ette valmistatavad rahastamisküsimused, heidutuspotentsiaali tugevdamine, jõudude moderniseerimine, koostöö liitlaste vahel ja EL-ga, siis "Trumpi faktor" on selle tippkohtumise vaata et peamine intriig, kirjutab RIA Novosti.

Majanduslik tõkkejooks — USA likvideerib konkurente >>

Keerukas kontekst

Lisaks sõjaliste kulutuste küsimusele, on viimasel ajal liitlaste suhetes tekkinud veel mõned olulised "ärritajad": Ameerika Ühendriikide väljumine Iraani leppest ja teiseste sanktsioonide oht Euroopa ettevõtetele, kummitav kaubandussõda tollitariifide tõttu terasele ja alumiiniumile, Pariisi kliimakokkuleppest loobumine, keeldumine G7 tippkohtumise allkirjastamisest.

Need Ameerika Ühendriikide administratsiooni katsed lammutada aastakümnetega välja kujunenud käitumisreegleid transatlantilistes kogukondades ja "ei sõpru ega vaenlasi" poliitika tekitab NATO Euroopa liitlastes põhjendatud muret.

Alliansi sees säilivad pinged Türgi ja Kreeka vahel, Ungari ei loobu katsetest blokeerida NATO kohtumisi Ukrainaga ja USA ähvardab kehtestada sanktsioonid Türgile, kui ta Venemaa õhutõrjesüsteemi S-400 ostab.

President Donald Trump on korduvalt nõudnud, et liitlased maksaksid oma julgeoleku eest rohkem. Kuid see, nüüdseks üheks peaküsimuseks muutunud teema, on lihtsalt eelmise aasta erakorralisest NATO tippkohtumisest, mis kutsuti spetsiaalselt kokku bloki liitrite kohtumiseks Ameerika uue presidendiga, üle tulnud praegusele, täieformaadilisele tippkohtumisele. Tippkohtumise eel said mitme Euroopa riigi juhid juba Trumpi meeldetuletusega kirja vajadusest rohkem riigikaitsele kulutada ja mitte kõigile neist polnud see meeltmööda.

Paljud Euroopa riigid peavad sellist lähenemist mehhaaniliseks, märkides, et seejuures tuleb arvestada nii investeeringute kvaliteeti kui ka riigi osalust üldistes kaitsevõimekustes, samuti konkreetse riigi osakaalu alliansis.

Sõjaliste kulutuste märkimisväärsesse tõstmisesse suhtutakse Euroopas traditsiooniliselt kriitiliselt.

Lääne ametlik diskursus, millega kaasneb liitlaste vaheliste lahkarvamuste arutelu, püüab süstemaatiliselt muuta rõhuasetust väidetavatele Venemaa katsetele "lõhestada" alliansi ühtsust ja vajadusele need halvata, et näidata "ühtsuse põhinemist ühistel väärtustel" ja otsustavusel neid kaitsta.

Kes päästab Euroopa: USA taandub >>

Valmidus ja mobiilsus

"Mitmete riikide juhtidele saab see olema esimene NATO tippkohtumine. Päevakorras on teadaolevalt "kaitsekulutuste jagamise" teema, samuti sõjalise mobiilsuse küsimus, koostöö Euroopa Liiduga, arutatakse juhtimisstruktuuride adapteerimise küsimusi, Iraagi väljaõppemissiooni kinnitamist ning lisaks muidugi Makedoonia teemat (liitumisväljavaadetest — toim.). Idasuunda käsitletakse ilmselt Varssavi tippkohtumise vaimus," — ütles tippkohtumise künnisel agentuurile RIA Novosti alliansi anonüümsust palunud ametnik.

Põhiküsimusi arutati ja valmistati erinevatel tasanditel ette mitu kuud. Eeldatakse, et Brüsselis toimuval tippkohtumisel langetavad NATO liikmesriigid otsuse "sõjalise mobiilsuse ja jõudude valmisoleku suurendamiseks", samuti ennustatakse, et "NATO otsustab tugevdada julgeolekut Euroopas ja selle ümbruses, sealhulgas heidutuse ja kaitsevõime tugevdamisega," öeldakse alliansi poolt ettevalmistatud materjalides.

Saksamaa kantsler Angela Merkel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Varssavi 2016. aasta tippkohtumisel tugevdas allianss oma kohalolekut Ida-Euroopas, paigutades neli rahvusvahelist lahingugruppi Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. NATO kiirreageerimisjõude on suurendatud 40,000 sõjaväelaseni, alliansi idaosas on loodud kaheksa väikest staapi rahvuslike üksuste sidepidamiseks NATO relvajõududega. Lisaks tugevdab allianss kohalolekut Musta mere piirkonnas.

Tippkohtumisel võidakse lõplikult heaks kiita algatus tagada relvajõudude valmisolek põhimõttel "4 30 kaupa", mis näeb ette 2020. aastaks 30 mehhaniseeritud pataljonist, 30 lennukieskadrillist ja 30 sõjalaevast koosneva operatiivešeloni moodustamise, mis oleks kasutusvalmis 30 päeva jooksul. Samal ajal on allianss teatanud, et tegemist ei ole uute jõudude loomisega. NATO peasekretär Jens Stoltenbergi sõnul on organisatsioon praegu keskendunud juba paigutatud üksuste tugevdamise probleemide lahendamisele.

NATO riikidelt oodatakse sõjalise juhtimisstruktuuri märgatava uuendamise otsuse heakskiitmist, sealhulgas kahe uue juhtimisstruktuuri loomist NATO vägede kiire kasutuselevõtu tagamiseks Atlandi ja Euroopa piirkonnas.

EL realiseerib koostöös NATO-ga vägede mobiilsuse suurendamise projekti, et vähendada administratiivseid ja taristualaseid tõkkeid üksuste kiireks ümberpaigutamiseks Euroopa riikide territooriumil "kriisi" korral. Lisaks kirjutavad EL ja NATO alla uue koostöö laiendamise deklaratsiooni. Samuti on kavas käsitleda jõudude ja tsiviilkaitse vahendite moderniseerimise küsimusi, tugevdada küberjulgeolekut, sealhulgas uue küberoperatsioonide keskuse loomist ja vastutegevust "hübriidohtudele".

Sõjaline ekspert: Euroopa kiirreageerimisjõud on allergiline reaktsioon Trumpi suhtes >>

"Pange raha valmis"

Vaatamata ajakirjanduse teadetele, et Pentagon tegeleb väidetavalt oma kontingendi Saksamaalt väljatoomise maksumuse väljaarvutamisega, opereerib NATO ametlik statistika teiste andmetega: USA suurendab oma sõjalist kohalolekut Euroopas – õppuseid, personali ja tehnikat on aina rohkem ning Washingtoni rahastamine on Trumpi ajal 40 %kasvanud.

NATO kavatseb ka jätkata tihedat koostööd selliste partneritega nagu Soome ja Rootsi, et tagada turvalisus strateegiliselt olulises Läänemere piirkonnas. Tankid ei sõida ainult paljast solidaarsusest ja liitlased peavad vastutama Trumpi ees, kelle arvates Euroopa "ei tasu oma arveid". "Tippkohtumine annab võimaluse hinnata NATO riikide edusamme ja kaaluda edasisi plaane," kirjeldatakse tippkohtumise päevakorra "rahastamise koormuse õiglasema jagamise" teemat tutvustavas dokumendis tagasihoidlikult.

2014. aastal kohustusid kõik NATO riigid peatama oma kaitse-eelarvete vähenemise, püüdlema kaitsekulutuste suurendamise poole ja tagama, et kümne aastaga jõutakse kaitsekulutuste viimine vähemalt kahele protsendile SKT-st. Kolme aasta jooksul alates 2014. aastast on NATO Euroopa riikide ja Kanadas kaitsekulutused kasvanud ja selleks on eraldatud täiendavalt 87 miljardit dollarit. Kokku oodatakse aga Euroopa liitlastelt ja Kanadalt 3,8% kasvu.

"Me ootame jätkuvalt, et 20 liikmesriiki täidavad oma kohustused NATO ees ja kulutavad kaitsevajadusteks vähemalt kaks protsenti. Kaks protsenti on väga madal näitaja. See number peaks tegelikult olema neli protsenti," ütles Trump eelkõige Saksamaale viidates. Lisaks on NATO partnerid lubanud investeerida 20% oma kaitsekulutustest tehnilise võimekuse arendamisse. Sel aastal suudavad seda kohustust täita vaid 15 liitlasriiki.

Äkki lepivadki kokku: miks Lääs Putini ja Trumpi kohtumist kardab >>

Vektor — Venemaa

Suhted Venemaaga võivad saada uue kõla, arvestades 16. juunil toimuvat Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumist. Stoltenberg tervitas varem seda tippkohtumist, märkides, et see vastab Moskvaga peetavale dialoogipoliitikale. NATO järgib ametlikult nn "kahevektorilise lähenemisviisi" poliitikat, mis ühendab tugevat kaitset sooviga dialoogiks, sealhulgas sõjaliste ohtude vähendamiseks. Alliansi peasekretäri sõnul "ei püüa NATO Venemaad isoleerida", ei soovi uut külma sõda ja on suhete sisseseadmise poolt.

Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis, illustreeriv foto
© AP Photo / Alexander Zemlianichenko

Millises sõnastuses Venemaa suhtes tippkohtumisel lõpuks kokku leppida suudetakse, näitab aeg, kuid aprillis toimunud välisministrite kohtumisel kinnitati pühendumust "kahesuunalisele lähenemisele" rõhuasetusega sellele, et NATO ei naase koostöö juurde Venemaaga tavarežiimis niikaua, kuni Moskva oma käitumist ei muuda.

Avatud uksed

Eelseisval tippkohtumisel kavatsetakse kinnitada "avatud uste" poliitikat, arutada Makedoonia küsimust ning lisaks on kavandatud eraldi kohtumine Gruusia ja Ukrainaga. Stoltenberg ütles varem, et ta ootab kinnitust Gruusia edusammudest teel ühinemisel alliansiga ja väljendab valmisolekut jätkata selle riigi toetamist. Gruusia peaminister Georgi Kvirikašvili ütles, et loodab NATOga liituda 2021. aastal. Kuid allianss andis mõista, et Gruusia saab NATO liituda ainult vajalike nõuete täitmise korral ja liitlased peavad selleks konsensusega heaks kiitma vastava tegevuskava.

USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia asjades Wes Mitchell väljendas muret, et tippkohtumisel võidakse anda Ukraina ja Gruusia liitumisväljavaadetest "ebamäärane sõnum" ning kutsus liitlasi üles tegema seda "selgelt ja ühemõtteliselt". Lisaks on väljendatud muret, et Budapest püüab Gruusia ja Ukrainaga toimunud läbirääkimiste põhjal vastu võetud avaldust blokeerida.

Eesti toetab Gruusia pürgimist NATO liikmeks >>

Kiiev omakorda loodab saada kutset liitumiseks NATO laiendatud võimaluste programmiga, märkis Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni küsimuste asepeaminister Ivanna Klimpuš-Tsintsadze. NATOs tunnistatakse, et ühinemine organisatsiooniga on Ukraina pikaajaline strateegiline eesmärk, kuid Kiievilt oodatakse sisemiste reformide läbiviimist, samuti alliansi standarditele vastava kaitsepotentsiaali arendamist.

Makedooniasse puutuvalt loodab Stoltenberg, et tippkohtumisel otsustatakse temaga liitumisläbirääkimiste alustamine.

Lõunatuul

Organisatsiooni liikmesriikidelt oodatakse kokkuleppe saavutamist täiendavate meetmete osas, mis on suunatud "lõunast lähtuvatele väljakutsetele". Muuhulgas suurendab NATO Afganistanis "Otsustava toetusmissioon" ("Resolute Support Mission") arvukust ja eraldab täiendavalt kolm tuhat instruktorit: eeldatakse, et liitlased kinnitavad oma kohustusi nende plaanide suhtes. NATO peasekretär loodab, et eelseisva tippkohtumise osalised kiidavad heaks Afganistani julgeolekujõudude rahastamise pikendamise kuni 2024. aastani.

Samuti eeldatakse otsust uue koolitusmissiooni alustamisest Iraagis terrorirühmitusega "Islamiriik"* võitluse raames. Lisaks on kavas arutada küsimust, mida NATO võiks veel ette võtta oma lõunapoolsete partnerite "tugevdamiseks, sealhulgas õppuste tõhustamisega". Seda punkti käsitletakse Jordaania ja Tuneesia abistamise kontekstis. NATO deklareerib ka oma valmisoleku abistada Liibüat, kui selline taotlus peaks esitatama.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon.

36
Tagid:
tippkohtumine, poliitika, majandus, kaitsekulutused, EL, NATO, Donald Trump, Brüssel, Euroopa, USA, Venemaa