Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis, illustreeriv foto

Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis

106
(Uuendatud 17:20 10.07.2018)
Kohalike poliitikute ootustest, lootustest ja pelgusest seoses Venemaa ja USA riigipeade eelseisvate kõnelustega Helsingis rääkisid uudisteportaalile Sputnik Eesti majandusteadlane Hanon Barabaner ja politoloog Vitali Gaitšonok, kelle mõtteid võtsime vahendada.

ТАLLINN, 10. juuli — Sputnik, Julia Kalinina. Venemaa ja USA presidentide kohtumiseni on jäänud vähem kui nädal, millega seoses Sputnik Eesti küsis kahe Eestis tuntud asjatundja, majandusteadlase ja politoloogi arvamust selle kohta, mida on Eesti poliitikutel Helsingi tippkohtumisest oodata.

Pompeo nimetas Putini ja Trumpi kõneluste peateemad >>

Sellal, kui kogu maailma kõige enam arutatavaks poliitikateguriks on Putini ja Trumpi kohtumine 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast, reageeritakse sellelel Eesti poliitilistes ringkondades vaikimisega. Ettevaatlik ennustus on kõlanud vaid välisministri Sven Mikseri huulilt.

Barabaner: kui maailm seisab sõja piiril, on iga lootus hea

Majandusteaduste doktor Hanon Barabaner väitis uudisteportaalile Sputnik Eesti, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel kasvavate pingete keerises tekitab USA ja Venemaa presidendi tippkohtumine suurt ärevust.

"Teate, ma arvan, et selles, kuigi suhtuda võib mitmeti, ilmneb eesti rahva positiivseid omadusi. Piisavalt tõsine ettevaatlikkus küllaltki ettearvamatus olukorras," ütles majandusteadlane.

Tema sõnul ei riski praegu naljalt keegi oletada, kuidas Putini ja Trumpi kohtumine kulgeb ja millega päädib. Sündmus ei ole tõepoolest kergete killast, leiab Barabaner, sest sellele on eelnenud aastatepikkune suhete halvenemine Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel.

"Olukord maailmas on ärevusttekitav, pingeline. Ja selles olukorras siis nüüd katse neid suhteid parandada, leida mingisuguseid kokkupuutepunkte, mida täiesti selgelt väljendab täna nii Putin kui Trump. See annab tõepoolest alust lootusele, et olukord paraneb," arvab ta.

Die Welt: Putin ja Trump võivad koostada košmaarse stsenaariumi >>

Samas, ütles Barabaner, on praegu käibel hulganisti spekulatsioone selle kohta, justkui oleks ette valmistatud mingid otsused, et justnagu oleks oodata vaat et maailma ärajagamist. "Ühesõnaga käivad spekulatsioonid selle üle, mida keegi täna ei tea," väitis majandusmees.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Eesti poliitikute hoiakut võib tema arvates käsitleda nii: teadmata mille ootus koos samaaegse valmisolekuga suhete võimalikuks halvenemiseks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel, kuhu Eestigi kuulub.

"Kusjuures Trump ei tervita kaugeltki kõike seda, mis on aastatega EL-i ja USA vahel kujunenud. Enamgi veel, nüüd võib juba konstateerida, et Trumpil on kergem iga riigiga eraldi rääkida ning oma jõu ja võimsusega mõju avaldada hõlpsam kui kogu Euroopa Liiduga," eeldab Barabaner.

Ta on veendunud, et kartus selle ees, et alustatakse Euroopa Liidu jaoks, sealhulgas Eesti jaoks mitte just väga soovitavate otsuste elluviimist, sunnib Eesti poliitikuid ja ja ajakirjanikke ülimalt ettevaatlikeks.

"Ma ei mõistaks neid selle eest eriti hukka. Kahe riigipea kohtumine ise sisendab lootust sellele, et kui maailm seisab sõja piiril, võib nende isiklik suhtlemine seda olukorda positiivses suunas muuta," toonitas Hanon Barabaner.

Trump on kohtumiseks Putiniga valmistunud "kogu elu" >>

Gaitšonok: murrangulistele muutustele ma liialt ei looda

Eesti politoloog Vitali Gaitšonok leiab, et raske on kommenteerida ja Trumpi avalduste põhjal tulevikuprognoose rajada. Tema arvates taandub Putini ja Trumpi kohtumise ettevalmistuses "kõik sellele, et lihtsalt kella kontrollida, kokku saada ja aru pidada."

"Trump on teinud juba nii palju vastuolulisi avaldusi. Tema rahvusvahelisel areenil käitumise taktika on väga raskesti ennustatav. Seetõttu püsivad Eesti poliitikud vakka – kardavad vastakaid otsuseid, mis võivad viia mingite murranguliste muutusteni USA ja Venemaa suhetes. Sellepärast püütaksegi sellest vähem rääkida," ütles politoloog intervjuus uudisteportaalile Sputnik Eesti.

Vitali Gaitšonoki sõnul kätkeb Putini ja Trumpi eelseisev tippkohtumine pealiskaudset olemust: "Tuleb samasugune lühike kohtumine, nagu Trumpil oli Kim Jong-uniga, kus mitte millelegi alla ei kirjutatud, kokku ei lepitud. Tuldi lihtsalt välja ja öeldi: me vestlesime."

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et Helsingi tippkohtumisest saab kahe suurriigi liidrite esimene täisformaadis ametlik kohtumine. Selle ettevalmistamiseks sõitis Moskvasse spetsiaalselt kohale USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, kes kohtus Vladimir Putiniga, välisminister Sergei Lavroviga ja Venemaa Julgeolekunõukogu esindajatega.

106
Tagid:
prognoos, poliitika, valitsus, ajakirjandus, Vitali Gaitšonok, Hanon Barabaner, Donald Trump, Vladimir Putin, Helsingi, Venemaa, USA, Soome, Eesti
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega