Kaitseminister Jüri Luik kohtus Londonis Suurbritannia kaitseministri Gavin Williamsoniga

Eesti ja Suurbritannia kaitseministrid kohtusid Londonis

32
(Uuendatud 14:35 28.06.2018)
Kolmapäeval kohtus kaitseminister Jüri Luik Londonis Suurbritannia kaitseministri Gavin Williamsoniga, kellega rääkis juulis toimuva NATO tippkohtumise, kahepoolse kaitsekoostöö ning üldise julgeolekuolukorra teemadel.

TALLINN, 28. juuni — Sputnik. Kaitseministrid nõustusid, et Brüsseli tippkohtumisel on oluline transatlantilise ühtsuse ülekinnitamine ning liitlaste pühendumus saavutada kaks protsenti kaitsekulutustele, mis tervikuna suurendab alliansi suutlikkust tänaste julgeolekuohtudega tegeleda, edastas Kaitseministeerium.

Luik arutas NATO kaitseministritega liitlasüksuste tugevdamist >>

Lisaks olid ministrid ühte meelt vajaduses tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. "Eesti ja Suurbritannia seisukohad on sarnased, et alliansi heidutus- ja kaitsevõime usutavus sõltub vägede valmidusest ja nende kiirusest," ütles kaitseminister Luik peale kohtumist.

"Oluline on NATO operatsioonide juhtimisvõime ja vägede valmiduse parandamine ning kinnistamine läbi õppuste," lisas Luik. Ta tänas minister Williamsoni Suurbritannia juhtrolli eest eFP-s Eestis.

Ministrid rääkisid ka eFP tugevdamisest. Jüri Luik rõhutas kohtumisel, et eFP'd saab ja tuleb tugevdada kõikides domeenides – maal, merel, õhus ja ka küberdomeenis.

Eesti ja Suurbritannia kaitsekoostöö nii NATO-s kui ka mitmerahvuselistes kooslustes on tihe. Juuni alguses alustas Eesti jalaväerühm NATO Resolute Support missiooni raames Suurbritannia üksuse koosseisus Afganistanis, Kabulis. Lisaks tehakse koostööd mitmerahvuselises ühendekspeditsiooniväes (JEF) ning Prantsusmaa eestvedamisel Euroopa valmidusalgatuses.

Minister Luik kohtus eile ka Suurbritannia parlamendi kaitsekomisjoni esimehe dr Julian Lewisega ja teiste kaitsekomisjoni liikmetega ning rääkis mõttekoja Royal United Service Institute"s üldisest julgeolekuolukorrast ning lähenvast NATO tippkohtumisest.

Täna kirjutavad üheksa riigi kaitseministrid Londonis alla Ühendkuningriigi juhtitud ühendekspeditsiooniväe (JEF) koostööleppe. Leppe allkirjastavad Suurbritannia, Eesti, Taani, Läti, Hollandi, Leedu, Soome, Norra ja Rootsi kaitseministrid.

Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi >>

Kuu alguses osales kaitseminister Jüri Luik NATO kaitseministrite kahepäevasel kohtumisel Brüsselis, et arutada eelseisva tippkohtumise teemasid, vaehdnas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Olulisemad teemad olid vägede tugevdamine ja liikuvuse tagamine, samuti kaalutakse võimalusi parendada alliansi juhtimisstruktuuri. Keskenduti ka NATO ja Euroopa Liidu koostööle, samuti kohtus kaitseminister Luik Rootsi kaitseminister Peter Hultqvistiga.

Kaitseminister Jüri Luik osales teispäeval Luksemburgis Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel, kus allkirjastas Prantsusmaa ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatuse ühiste kavatsuste protokolli, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Eesti president Kersti Kaljulaid
© AFP 2019 / LUDOVIC MARIN

Üheksa riigi kaitseministrid allkirjastasid Luksemburgis Euroopa kaitsevalmiduse algatuse (European Intervention Initiative) ühiste kavatsuste protokolli. Prantsusmaa kutsus president Macroni ettepanekul loodud algatuses osalema sarnaselt mõtlevad riigid, kellel on sõjalised võimed ning otsustuskindlus võitlemaks Euroopat ohustavate ohtudega.

"Algatuse eesmärk on teha suuremat koostööd riskide jälgimisel, mis võivad ohustada Euroopa turvalisust ning arendada ühiselt võimekust kriisidele kiirelt reageerida," ütles kaitseminister Luik. Ta lisas, et oluline on jälgida julgeolekuohte nii lõunas kui ka idas.

"Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidel tekiks ühtne arusaam kuidas sõjalise konflikti korral vägesid lisaüksuste ja —varustusega tugevdada," ütles Luik, kelle sõnul on NATO-l olemas arvestatav võimekus oma liitlasi toetada.

Eesti liitus Euroopa kaitsevalmiduse algatusega >>

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et ta ei kavatse rünnata ühtegi NATO liikmesriiki, kuid NATO kasutab selliste kohalike poliitikute nagu Ilves provokatiivseid avaldusi oma kohaloleku suurendamiseks Venemaa idapiiril, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

32
Tagid:
julgeolek, kaitsekoostöö, tippkohtumine, NATO, EL, Jüri Luik, Gavin Williamson, Suurbritannia, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega