Jens Stoltenberg ready to give up

Kui Euroopa ei taha, aga USA ei suuda. Kas NATO saatus on küsimärgi all?

133
(Uuendatud 15:57 24.06.2018)
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu riikide vahelised lahkhelid on jõudnud tasemele, mis ähvardab NATO edasist olemasolu. Alliansi juht teeb kohutava ülestunnistuse ja teab täpselt, kes kõiges süüdi on.

TALLINN, 24. juuni — Sputnik.  NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütleb, et Ameerika ja Euroopa peavad ühinema, vältimaks Atlandi-ülese partnerluse kokkuvarisemist. Nagu kirjutab ajaleht The Guardian, on organisatsiooni juht kindel, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelised erimeelsused on jõudnud tasemeni, mis NATO edasist eksistentsi ähvardab, vahendab raadio Sputnik. Euroopa ja Ameerika vahelise enneolematu pinge põhjustajaks olevat Donald Trump. 

Lahutusest pole pääsu: miks Trump Merkelit kommidega loopis
© Фото : Пресс-служба Президента РФ

Kas on võimalik, et NATO, mis loodi kaitseks väliste ohtude vastu, võib laguneda sisemiste vastuolude tõttu – kus mõned osalised saadud teenuste eest maksmata jätsid? Valge Maja eelmine administratsioon ei pööranud nendele "tühiasjadele" erilist tähelepanu. Kõik maksid niipalju, kui vajalikuks pidasid.

Ainsana investeerisid põhikirjas ette nähtud 2% vaid Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. On ju arusaadav, et peamine ei ole mitte raha, vaid ühtselt ühise vaenlase vastu seismine…

Trump ja Putin kavatsevad Euroopas läbirääkimised korraldada >>

Kuid Donald Trump on ennekõike ärimees ja ta otsustas lõppude lõpuks selles raamatupidamises korra majja luua. Mis tahes liidud, nõukogud ja kliimakokkulepped, söövad tema pragmaatiliste seisukohtade põhjal vaid maksumaksjate raha. 

Kohe oma valimiskampaania alguspäevil seadis Trump NATO vajalikkuse tänapäeva maailmas kahtluse alla — liitlased kulutavad kaitsele väga vähe raha, kõik kohustused lasuvad ameeriklaste õlgadel ja NATO ülesanded on aegunud. Isegi Valgesse Majja asununa jätkas ta NATO kritiseerimist, nimetades seda oma aja ära elanuks. 

Juba esimese kohtumise ajal Angela Merkeliga esitas Trump talle lillekimbu üleandmise asemel arve. Aasta jooksul kutsuti korrale ka teised alliansi liikmed — Rumeenia, Kreeka ja Baltimaad. Kui keegi seni veel kahe silma vahele jäi, siis eelseisval NATO tippkohtumisel juulis saavad nemadki oma "sauna". Kas mitte see ei hirmuta eurooplasi kõige rohkem?

Jens Stoltenberg loetleb mitmeid NATO lõhenemise põhjuseid. Neiks on kaubandus, kliimamuutused ja Iraaniga sõlmitud tuumakokkulepe. Lisaks Palestiina-Iisraeli probleem, pagulased, suhted Venemaaga, Krimm ning USA ja Türgi vahelised erimeelsused relvaostude küsimustes. Mis see ka täpselt ei ole, kuid esmakordselt Põhja-Atlandi alliansi 70-aastase eksistentsi jooksul on selle juht sunnitud tunnistama organisatsiooni süsteemset kriisi. 

Ta nõuab, et NATO päästmiseks tehtaks viivitamatult kõik vajalik. On võimalik, et need avaldused esitati ainult eelmänguna järjekordse "Vene ohu" müüdi propageerimiseks. Kas see on nii, saab selgeks alles pärast NATO tippkohtumist.

Kuigi, nagu arvab The Times, kui Trump tunneb Brüsselis, et temasse suhtutakse piisava austuseta, võib ta hävitada kogu sõjalise bloki vaid ühe Twitteri-säutsuga. 

Trump purustab populaarsusrekordeid: millal see lõpeb >>

Selle sisu võiks olla umbes selline: "Lahkusin just nõrga ja ebaõnnestunud NATO viimaselt tippkohtumiselt. Meie niinimetatud liitlaste, vihkajate ja luuserite aeg on läbi. Kas arvate tõesti, et USA peaks teid kaitsma, kui te selle eest mitte midagi ei maksa ja meid lisaks ka kaubanduses petate? Mitte mingil juhul! Meie riik lahkub probleemidesse uppunud Euroopast. Leppige sellega!"

133
Tagid:
The Times, The Guardian, NATO, Jens Stoltenberg, Donald Trump, Angela Merkel, Ameerika, Kreeka, Rumeenia, EL, USA
Samal teemal
Luik arutas NATO kaitseministritega liitlasüksuste tugevdamist
Eesti eripära - oskus iseendale probleeme luua
Väliskomisjoni visiit Ameerika Ühendriikidesse keskendub transatlantilisele ühtsusele
Läti president: USA ei suuda Euroopat Venemaa eest kaitsta
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega