Padrunid ja automaat

Üheksa grammi surma - kõige hävitavamad kuulide tüübid

564
(Uuendatud 09:13 25.06.2018)
Rasked, arvukate kildudega luumurrud, siseelundite rebendid ja rohked pehmete kudede vigastused – niisuguste hirmsate tagajärgedeni võib viia mõnegrammilisele erilisse metallümbrisse paigutatud pliikogusele "ettejäämine".

TALLINN, 24. juuni — Sputnik. Tulirelvade aastatepikkuse arengu käigus on loodud sadu surmava laskemoona tüüpe. Mõned neist omavad sedavõrd jõhkrat toimemehhanismi, et nad keelustati juba esimese Haagi konventsiooniga. Näiteks ei ole dumdum-kuuli tõsisema tabamuse korral inimesel reaalset ellujäämisvõimalust.

Järgnevalt tutvustab RIA Novosti mõningaid käsitulirelvade padruneid, mille kuuli tekitatavad traumad reeglina elulootust ei jäta. 

Pomm südamesse

Elavjõu hävitamiseks mõeldud lõhkekuuliga vintpüssipadrun on üks ohtlikemaid käsitulirelvade laskemooni, mille tabamus lõpeb surmaga. Humaansetel kaalutlustel keelati selle kasutamine Haagi rahvusvahelisel konventsioonil. Laskemoona põhimõte on lihtne – sarnaselt suurtükimürsuga plahvatab kuuli sisse paigutatud lõhkelaeng kokkupõrkel takistusega.

9gr - 03-1 - Показ техники в рамках выставки Интерполитех-2015
© Sputnik / Евгений Биятов
Suurekaliibrilise armee-snaipripüssi demonstratsioon näitusel Interpoliteh-2015.

Vaatamata lõhkelaengu väikesele võimsusele muudab mini-plahvatus koos kuuli tohutu kineetilise energiaga inimese täielikult teovõimetuks, kahjustades tõsiselt luid, pehmeid kudesid ja siseelundeid.

Teada on, et lõhkekuuli töötasid välja ja võtsid Esimese maailmasõja rinnetel kasutusele austerlased. Hiljem juurutati laskemoon tootmisse ka Saksamaal, Suurbritannias ja NSV Liidus. Vältimaks vastuolu rahvusvaheliste kokkulepetega, hakati süüte- ja lõhkekuule klassifitseerima mitte lahinglaskemoonana, vaid relvade sisselaskmis- ja harjutusmoonana.

Sedasorti laskemoona peamiseks puuduseks on valmistamise keerukus ja kõrge omahind. Lisaks sellele kujutasid esimese põlvkonna tooted puuduliku konstruktsiooni ja vajalike kaitsemehhanismide puudumise tõttu ohtu ka oma sõduritele, sest võisid relva laadimise või hooletu transpordi käigus ootamatult lõhkeda. Ülalmainitud probleemide ja rahvusvahelise keelu tõttu ei muutunud käsitulirelvade lõhkekuulid massiliseks, küll aga saavutasid populaarsuse lennuväes, kus neid kasutatakse tänapäevalgi. 

9gr - 04-1 - Открытие мемориального комплекса по линии противостояния 1915-1917 гг в г. Сморгонь
© Sputnik / Максим Блинов
Esimese maailmasõja sündmuste rekonstruktsioon Smarhoni linnas Valgevenes

NATO käsitulirelvadest ei ole nende väikese kaliibri tõttu enam tolku >>

Tabada ja "avaneda"

Hävitusjõult lõhkekuulide järel teisel kohal asuvad niinimetatud laienevad ehk dumdum-kuulid, mida nimetatakse ka õõnsaotsalisteks või ekspansioonkuulideks ja mis kuuli esiosas asuva süvendi või ristikujuliste sälkude tõttu kokkupõrkel sihtmärgiga "roosiõiena" avanevad, tekitades ohvrile kohutavaid kahjustusi. Erinevalt lõhkekuulidest kasutatakse neid nii vintpüssi- kui ka püstolipadrunites. 

9gr - 05-1 - 40S&W cartridge
Märkitabanud õõnsaotsaline kuul .40 S&W (JHP) sama kaliibriga padruni taustal.

Sellise laskemoona kohalikuks (NSVL) näiteks oli 9mm dumdum-kuuliga padrun SP-7, mille kuulil oli plastmass-südamik. Padrun töötati välja 1980. aastatel KGB tarvis ning tema vigastav mõju on märkimisväärne. Et kuul kehasse sisenedes lilleõiena avaneks, on tema esiserval kuus pikisälku.

Lennuki pardal läbiviidavate erioperatsioonide tarvis loodi padrunist nõrgem versioon, tähistusega SP-8. Kergem püssirohulaeng ja sellest tulenev kuuli väiksem läbistusvõime vähendasid lennuki kere kahjustamise ja salongi siserõhu kadumise riski lennu ajal.

Haagi konventsioon keelab dumdum-kuulidega laskemoona kasutamise lahingutegevuses, küll aga kasutavad neid laialdaselt jahimehed ja politseinikud. Jahimehed selleks, et suuruluk koheselt tappa, vältimaks tema lahkumist haavatuna. Politseinikele aga meeldib niisuguste kuulide "peatav" mõju, samuti fakt, et läbistavate haavade teke on vähetõenäoline, mis on tähtis faktor linnakeskkonnas toimuva tulevahetuse korral, mil sihtmärki läbinud kuul võib tabada juhuslikku möödujat. 

9gr - 07-1 - Expanding .458 caliber bullet after being fired into an African buffalo, Syncerus caffer, next to an Ugandan 500 shilling coin (23.50 mm diameter) for size comparison
Dumdum-kuul kaliibriga .458 peale aafrika pühvli tabamist.

Läbistav kildlaskemoon

Radikaalselt laienev kuul kujutab endast üht paljudest õõnsaotsalise ja iseavaneva laskemoona alaliikidest. Nagu tavalistelgi dumdum-kuulidel on ka neil esiotsas õõnsus, kuid tööpõhimõte ise on teistsugune. Erilise kujuga vasetükk mitte lihtsalt ei avane kehasse sattudes "roosina", vaid laguneb mitmeks teravaks killuks. Killud aga puurivad end ohvri kudedesse mööda laienevat spiraali, moodustades korraga mitu keerulise kujuga haavakanalit.

9gr - 08-1 - RIP bullets
R.I.P. padrunid firmalt G2 Research Inc.

Tänapäeval valmistab niisugust laskemoona ameerika ettevõte G2 Research kaubamärgi R.I.P. ("Puhka rahus") all. Nad on tsiviilkäibes vabalt saadaval ja on hinnatud toode "ellujäämise" elulaadi austajate seas. Humaansusest antud juhul rääkida ei saa, sest mini-mürskude olemus ise on ebainimlik. Huvitav on fakt, et kahjustavate fragmentide kuju väljatöötamisel pöördusid kuuli loojad meditsiiniteaduse poole. Neid inspireeris kirurgias kasutatav kolmekandiline troakaar, mis mõeldud just pehmete kudede tõhusamaks läbistamiseks.

USA võtab laskemoona osas eeskuju Soomest >>

Surmav spiraal

Esmapilgul võib suurekaliibriline kuul näida väikesest ohtlikuma ja hävitavamana. Kuid see ei pruugi nii olla. Püüeldes suurema tõhususe poole suutsid relvakonstruktorid tõestada, et laialdasimate kahjustuste tekitamiseks elavjõule ei ole kuuli läbimõõt kõige olulisem. Suur algkiirus, pisut väljavenitatud teravatipuline kuju ja raskuskeskme nihutamine tahapoole võivad muuta ka tavalise 5.45 kaliibrilise kuuli tõeliseks "hakklihamasinaks". Lisaks suudab kerge kuul füüsikareeglitest lähtudes objektile raskega võrreldes rohkem kineetilist energiat edasi anda.

9gr - 09-1 - RIP bullets
R.I.P. kuul ja padrunid G2 Research Inc

Reeglina kaldub nihutatud raskuskeskmega kuuli pikitelg sihtmärgiga kokku põrgates lennutrajektoorist kõrvale ja kuul hakkab tohutul kiirusel korrapäratult uperpallitama, rebides pehmeid kudesid ja purustades luid. Peenikese läbiva haava asemel moodustub kehas ulatuslik ja väändunud haavakanal koos laialdaste perifeersete kahjustustega, mis lõpeb haavatu jaoks sageli surmaga.

Venemaa püstoleid luuakse vaid julmade ja veriste sõdade pidamiseks >>

Niisuguse surmatoova kuuliga on varustatud näiteks vähese impulsi ja 5.45x39 kaliibriga padrun, mis töötati välja 1974. a. kasutuselevõetud Kalašnikovi automaadile AK-74. Kuuli ninaosas on õõnsus, mistõttu raskuskese on nihkunud tahapoole. Padrun oli vastuseks NATO liikmesmaade vägedele, kes võtsid relvastusse padruni 5.56x45, ohvri kehas laieneva ja puruneva kuuliga. Huvitaval kombel on raskema, 7.62x39 kaliibrilise padruni kuuli läbiv haav inimesele vähem ohtlik, kui vigastada ei saa luud või elutähtsad organid. See kuul ei keeruta, vaid lihtsalt läbistab pehmed koed, mistõttu haava on tunduvalt kergem ravida.

9gr - 01 - Belted bullets for an M-249 squad automatic weapon
M-249 padrunid
564
Tagid:
väändunud haavakanal, nihutatud raskuskeskmega kuul, R.I.P, G2 Research, Radikaalselt laienev kuul, SP-8, SP-7, laienev kuul, dumdum-kuul, lõhkekuul, püssikuul, kuul, NATO, Austria, NSVL, Inglismaa, Saksamaa, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega