Tallinnas toimus pikett Euroopa poliitvangide toetuseks

Tallinnas toimus pikett Euroopa poliitvangide toetuseks

55
(Uuendatud 15:05 20.06.2018)
Poliitvange toetavad protestijad püüdsid juhtida Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi saadikute tähelepanu inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike väidetavale ahistamisele ning ebaseaduslikule vahi all pidamisele Euroopas.

TALLINN, 20. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Pikett protestiks Euroopa meelsusvangide, poolaka Mateusz Piskorski, lätlase Aleksandr Gaponenko ja ukrainlase Kirill Võšinski suhtes toime pandud ebaseaduslike tegude ja vahi all pidamise vastu toimus teisipäeval, 19. juunil Tallinnas, Euroopa Liidu maja ees.

Meelsusvangide toetuseks tulid kohale kaheksa inimest, nende hulgas ühingu "Venemaa rahvuskaaslased Euroopas", MTÜ "Vene kool Eestis" ja Eesti Ühinenud Vasakpartei (EÜVP) esindajad.

Üks piketi korraldajatest, ühingu "Venemaa kaasmaalased Euroopas" juhatuse liige Aleksei Jessakov ütles uudisteportaalile Sputnik Eesti, et Piskorski, Gaponenko ja Võšinski juhtumid on suures osas identsed:

"Esiteks on kõik kolm meelsusvangid, ning teiseks, ühelegi neist ei ole esitatud tõelisi süüdistusi — kõik süüdistused on sõrmest väljaimetud. Ametivõimud püüavad lihtsalt võidelda nendega, kes ei nõustu osa oma riigi elanike diskrimineerimisega."

Euroopa Ühenduse maja sai piketi asukohaks valitud seetõttu, et meelsusvangid esindavad kolme erinevat riiki, seetõttu polnud näiteks mõtet protestida Läti saatkonna ees, pealegi, Läti võimud ise arreteerisid inimõiguste kaitsja Aleksandr Gaponenko, st kaevata nendele nende toimepandud omavoli peale oli Jessakovi arvates mõttetu.

"Euroopa Liit on riikide liit ja mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline. Tahaks, et EL liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi saadikud märkaksid, mis selles ühenduses toimub, ja püüaksid seda kuidagi mõjutada. Ukraina ei kuulu veel muidugi Euroopa Liitu, kuid EL räägib pidevalt sellest, et Ukraina peaks liitu astuma, et Ukraina ise tahab samuti liituda," ütles Aleksei Jessakov.

Пикет в Таллинне в поддержку политзаключенных Европы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinnas toimus pikett vahistatud Piskorski, Gaponenko ja Võšinski toetuseks

Kuigi tema tähelepaneku kohaselt on paljudes Euroopa Liidu riikides täheldatavad rahvusvähemuste diskrimineerimise juhtumid, siis Ukrainas "valitseb selles osas täielik seadusetus" ja enne Ukraina vastuvõtmist Euroopa Liitu tuleks seda hoolikalt kaaluda.

Lääs nõuab võimuvahetust Ukrainas >>

Jessakov loodab, et Euroopa Parlamendis tõstatatakse küsimus vahistamisest ja ahistamisest, mis on viimasel ajal olnud EL-le iseloomulik, sealhulgas ühes Balti riigis — Lätis. Sarnane protestiaktsioon peaks toimuma ka Lätis, samuti Venemaal, Moldovas ja Saksamaal. Jessakov seletas kohaletulnud inimeste väikest hulka üritusel sellega, et pikett ei olnudki kavandatud massiüritusena ja sellel pididki osalema peamiselt aktivistid ja inimõiguste kaitsjad.

"Peaasi, et meedia selle toimumist kajastaks. Et inimesed teaksid," lisas Jessakov.

Russakov: Euroopa peaks teadma toimuvast seadusetusest

Üks piketil osaleja, Eesti Ühinenud Vasakpartei juhatuse aseesimees Mstislav Russakov ütles portaalile Sputnik Eesti, et tema sõber, Läti inimõiguste aktivist Aleksandr Gaponenko viibib vanglas justnimelt teisitimõtlemise, tema aktiivse kodanikupositsiooni, vene koolide ja Läti venelaste rahvusliku identiteedi kaitsmise eest.

Tema sõnul otsustab Riia kohus 21. juunil Gaponenko edasise saatuse. "Ta tuleb kas otse kohtusaalis vabastada või pikendada tema vahi all pidamist veel kahe kuu võrra. Ma ei oska kohtu otsust ennustada," ütles Russakov.

Tema arvates tuleks Piskorski, Gaponenko ja Võšinski ebaseadusliku kinnipidamise ja vahi all pidamise sarnaseid juhtumeid tulevikus põhjalikult kaaluda Euroopa õiguskaitseasutustes, kuna selline omavoli on end demokraatlikuks kuulutanud Euroopas lubamatu.

Südametunnistuse vangid kaasaegses Euroopas

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et mais 2016 pidas Poola sisejulgeoleku agentuur süüdistatuna koostöös Venemaa luurega tegevuses, mis "on suunatud Poola vastu", samuti "Venemaa huvide edendamises ja poola ühiskonna huvidega manipuleerimises" ilma igasuguse seadusliku aluseta kinni Poola poliitik, õppejõud, politoloog, publitsist ja ajakirjanik, Seimi V koosseisu saadik Mateusz Piskorski.

Juba rohkem kui kaks aastat viibib ta vanglas "eeluurimise all", kuna Poola ametivõimud on esitanud tema vastu absurdse süüdistuse, ei suuda seda tõestada, kuid vaatamata sellele Piskorskit ei vabasta.

Sarnases olukorras on ka Läti inimõiguste aktivist, majandusteaduste doktor, professor Aleksandr Gaponenko, kelle Läti Kaitsepolitsei arreteeris aprillis 2018 süüdistatuna "Läti riikliku suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, riigivõimu ja riikliku korralduse vastases tegevuses."

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine >>

Euroopa Liitu püüdleva Ukraina ametivõimud arreteerisid "euroopastatud" Poola ja Läti eeskujul mais 2018 samuti režiimile ebamugava ajakirjaniku, informatsiooniväljaande RIA Novosti Ukraina peatoimetaja Kirill Võšinski, süüdistades teda riigivastases tegevuses.

55
Tagid:
poliitvang, pikett, poliitik, EL maja, Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Mstislav Russakov, Aleksandr Gaponenko, Mateusz Piskorski, Kirill Võšinski, Aleksei Jessakov, Poola, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega