Laevaomaniku võlgade tõttu arestitud Vene laeva kapten Nikolai Šaškov suhtles Venemaa suursaadikuga Eestis Aleksandr Petroviga

Eksklusiiv: Venemaa suursaadik kohtus parvlaeva Petersburg kapteniga

99
(Uuendatud 15:48 13.06.2018)
Laevaomaniku võlgade tõttu arestitud Vene laeva kapten Nikolai Šaškov suhtles Venemaa suursaadikuga Eestis Aleksandr Petroviga.

TALLINN, 12. juuni — Sputnik. Teisipäeval, 12. juunil leidis Tallinnas Venemaa Föderatsiooni suursaatkonnas Eesti Vabariigis eelnevalt saavutatud kokkuleppe kohaselt aset Venemaa Föderatsiooni erakorralise ja täievolilise suursaadiku Eesti Vabariigis Aleksandr Petrovi kohtumine parvlaeva Petersburg kapteni Nikolai Šaškoviga.

Saatkonnahoones toimunud kohtumisel arutasid Aleksandr Petrov ja Nikolai Šaškov Eesti võimude poolt arestitud laevaga kujunenud olukorda ja võimalikke viise sellest väljapääsuks. Suursaadiku sõnul teadvustab Venemaa suursaatkond Eestis suurepäraselt nii meeskonna kui parvlaeva endaga juhtunu kogu raskust ning niipea, kui sai asjaomase häiresignaali, teavitas seetõttu kõigest otsekohe Moskvat.

Petrov: on küsimusi laevaomanikule

Aleksandr Petrov teatas uudisteportaalile Sputnik Eesti, et lähipäevil võivad paljud laeva ja tema meeskonnaga seotud küsimused piisavalt teravalt üles kerkida. Ta kinnitas kaptenile, et saatkond osaleb tingimata, niipalju kui tal võimalik, nende lahendamises.

Venemaa suursaadik ütles, et kahjuks pole tunda toimunu eest oma vastutuse tajumist parvlaeva Petersburg omaniku, ettevõtte Black Sea Ferry & Investments poolt.

"Ei mahu pähe, kuidas sedaviisi võib oma äri ajada ja oma inimestega niimoodi käituda," lausus Aleksandr Petrov meelekibedusega.

Ta teatas ühtlasi, et saab suurepäraselt aru asjaolust, et parvlaeva 15. juuniks plaanitud meeskonnavahetus laeva võlgade tõttu arestimise küsimust ennast sisuliselt küll kuidagi ei lahenda.

Kapten: võib tekkida probleeme meeskonna kodumaale naasmisega

Arestitud parvlaeva Petersburg kapten Nikolai Šaškov rääkis uudisteportaalile Sputnik Eesti, et oodatav uus meeskond on juba Petersburgil töötanud, nii et 15. juunil saabujatele on olukord tervikuna tuttav. Küsimus seisab tema sõnul muus: on teatavaid kahtlusi selles, et laevaomanik oma väljavahetatavale meeskonnale võlgnetava töötasu välja maksab.

"Juba parvlaeva Ust-Lugast väljumisel 2018. aasta 31. jaanuaril lubas laevaomanik oma tagatiskirjas kõik oma võlgnevused meeskonna ees ära tasuda, kuid pole seda seniajani teinud," teatas Šaškov.

Olukorra keerukus, ütles parvlaeva kapten, seisneb veel selleski, et Petersburgiga töötanud laevaagent on juba teatanud, et edaspidi töötab ta ainult ettemakse alusel. Selleks aga pole laevaomanik raha üle kandnudki.

"Probleemi olemus kätkeb selles, et agent ei tegele üksnes meeskonna jaoks vee ja toiduainete laevale toimetamisega, vaid teostab ka nende laevapere liikmete kodumaale tagasiviimist, kes ei saa laevalt, mis seaduse kohaselt on Venemaa territooriumiks, Schengeni viisa puudumise tõttu iseseisvalt lahkuda," selgitas Šaškov.

Kuna 12-st meeskonnaliikmest omab Schengeni viisat ainult üks, siis võivad ülejäänud 11 mehel tekkida tõsised probleemid Venemaale naasmisega, juhul kui laevaomanik jätkuvalt viivitab raha ülekandmisega, on kapten veendunud. "Tuleb oodata olukorra arengut ja siis juba sellest lähtuvalt tegutseda," kommenteeris kapteni ärevust suursaadik Aleksandr Petrov. Tema sõnul, mis ka ei juhtuks, Venemaa oma kodanikke hätta, saatuse hooleks ei jäta.

Kelle pattude eest

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 2018. aasta aprillis Venemaa piiratud vastutusega äriühingule Black Sea Ferry & Investments kuuluv Vene laev Petersburg arestiti võlgade pärast Riia laevavarustusetevõtetele Eestis Paljassaare sadamas, kuhu ta saabus remonditööde tegemiseks.

Võlasumma, mis tekkis 2017. aastal Riias peatumise ajal, moodustas 350 000 eurot. Lisaks sellele võlgnes laevaomanik selleks hetkeks ligi kaks miljonit rubla parvlaeva meeskonnale, mis praegu, Eestis viibimise perioodil koosneb 12 inimesest.

Parvlaeva võlgnevuse tõttu katkestati Paljassaare sadamas laeva elektrivarustus. Kui laevaomanik mõningase rahasumma välja käis, sai elektrivarustus taastatud. Aga kui kauaks – seda ei tea.

Sadama territooriumilt tohib meeskond lahkuda, ainult et sellest üksi on vähe – raha on meremeestel otsa saanud. 15. juunil pidi nad välja vahetama teine meeskond, kes nähtavasti tuleb kohale minimaalses koosseisus. Lepingu kohaselt peab meeskond praegust asendama kaheks kuuks, kuidas aga sündmused edaspidi arenevad, on teadmata.

Venemaa saatkond hoiab kätt pulsil

Laeva Petersburg meeskond pöördus Venemaa suursaatkonna poole Eestis palvega osutada kaasabi laeva arestimisega seotud olukorra lahendamisel. Venemaa suursatkonna töötajad reageerisid pöördumisele kiiresti ja läksid laevale, et olukorra üle aru pidada.

Venemaa Föderatsiooni erakorralise ja täievolisise suursaadiku Eesti Vabariigis Aleksandr Petrovi sõnul on laeval kord majas, kuid möödub mõni päev ja elekter võidakse taas välja lülitada ning see tähendab, et tekib probleeme sealsete toidukaupade säilitamise ja lihtsalt parvlaeva elutingimuste tagamise osas.

"Loodame, et laeva, mille maksumus ei piirdu ühe miljoni dollari või euroga, omanikud seda kenakesti mõistavad – nad riskivad kaotada laeva, mis võib võlgade pärast vahi alla jääda. Esmajoones seisab asjakäik laevaomanike taga, kuid me selgitasime kaptenile, et vajaduse korral on ka saatkond valmis tekkivate küsimuste lahendamisel vajalikku kaasabi osutama," teatas suursaadik.

Venemaa suursaadik: Eesti elanikud soovivad suhete paranemist Venemaaga >>

99
Tagid:
laev, parvlaev, arest, Black Sea Ferry & Investments, Petersburg, Paljassaare sadam, Venemaa suursaatkond, Nikolai Šaškov, Aleksandr Petrov, Paljassaare, Eesti, Venemaa
Teema:
Parvlaev "Petersburg" arestiti Eestis (10)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega