Venemaa suursaatkond Tallinnas

Venemaa suursaadik: Eesti elanikud soovivad suhete paranemist Venemaaga

129
(Uuendatud 01:39 13.06.2018)
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov rääkis intervjuus Sputnik Eestile Eesti-Vene suhete helgetest ja tumedatest külgedest, Eesti jalgpallisõprade huvist Venemaal algava MM-i vastu ja avaldas oma arvamust NATO vägede kontsentratsiooni kohta Eestis.

TALLINN, 12. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Jutuajamine suursaadikuga sai teoks 12. juunil tähistatava Venemaa päeva puhul ning algas loomulikult küsimusega praegusest olukorrast Eesti-Vene suhetes.

Veidi üle aasta tagasi laususite te oma intervjuus, et suhted Eesti ja Venemaa vahel ei arene just kõige optimaalsemal viisil: näiteks kaubakäive on langenud, kahanenud on kontaktid terves reas suundades. Kas negatiivne suundumus suhete arengus kestab jätkuvalt?

Venemaa päev
© Sputnik / Максим Богодвид

Meie suhted elavad oma arengus läbi küllaltki keerulist ajajärku, aga esiteks, kõike mustades värvides näha oleks küll täiesti väär. Teiseks, kui me võrdleme läinud aasta tulemusi eelnenud perioodiga, siis ei saa jätta märkamata positiivseid momente.

Niisiis, esmakordselt pärast pikka langusperioodi sai täheldada kaubavahetuse kasvu, kusjuures küllaltki olulisel määral – ligikaudu 22% ulatuses. Suurenes vastastikuste turismireiside arv, see tähendab Venemaa elanike reisid Eestisse ja Eestimaa elanike reisid Venemaale ning 2018. aasta esimese viie kuu kohta saadud statistika kohaselt see suundumus kestab. Selle üle saab vaid rõõmustada – kinnitust saab Eesti elanikkonna ja Venemaa elanikkonna tõmme teineteise poole, riikidevaheliste sidemete säilimine. Mainiksin ka piisavalt elujõulisi sidemeid piirkondadevahelisel tasandil.

Edukalt kulgeb ka koostöö kultuurivallas, mille kohta on päris palju tõendusi. Olen viimasel ajal käinud paljudes Eesti linnades, kus on toimunud mitmesuguseid üritusi, sealhulgas seoses slaavi kirjaoskuse ja kultuuri päeva tähistamisega. Taas kord on olnud võimalus veenduda selles, missugust huvi niisugused üritused Eesti elanikkonnas äratavad ja millise õhinaga Eesti linnades esinevaid vene kollektiive vastu võetakse. Valitsustevahelise kolmeaastase programmi raames (2019. – 2021. aastad) on ka järgnevatel aastatel kultuurivallas paljugi põnevat oodata.

Aga medali tagaküljest me siiski mööda ei saa?

Jah, ei saa ka muud kahe silma vahele jätta – riikidevaheliste suhete valdkonnas on täiesti teistsugune vaatepilt.

Ma olen meie juhtkonna esindajate avaldustele viidates korduvalt lausunud, et me oleme valmis Eesti kui lähima naabriga vastastikuse austuse alusel koostööd tegema. Vastuseks aga kuuleme suuremalt jaolt midagi muud – näiteks koguni üleskutseid pidada Venemaaga dialoogi jõupositsioonilt. Raske on ette kujutada, kuidas see tegelikkuses välja näeks, aga kahepoolsete suhete paranemiseni Eesti poole säärased avaldused ilmselgelt ei vii. Senini tammume – parimal juhul – paigal. Aga Eesti võimude kahetsusväärsed otsused kuulutada Narva peakonsulaadi ja Venemaa Tallinna saatkonna töötajate persona non grata´deks paiskavad kahepoolsete suhete arengu ülepea kaugele tagasi.

Millise prognoosi te lähimateks aastateks välja pakuksite?

Ma tahaksin jääda optimistiks. Ent tarvis on kummaltki poolt kõigiti jõupingutusi teha, et Venemaa ja eesti vahelised suhted areneksid mõistmise ja vastastikuse lugupidamise vaimus. Ja toonitan, et Vene pool on selleks valmis.

Me üritame viia oma seisukoha laialdesete ühiskondlik-poliitiliste ringkondade, Eesti äriringkondade esindajateni. Tahaksime, et meie üleskutseid (lähtudes sellest, et Venemaa ja Eesti on naaberriigid, et meid seob sajanditepikkune ajalugu ja arvukad inimlikud sidemed) kuulda võetaks. Ja et Venemaast räägitaks mitte kui mingist agressorist ja rahvusvahelise õiguse rikkujast, vaid et kõlaks rohkem silmast silma kõnelusi ning veelgi parem, kui võetaks ette konkreetseid samme meie suhete parandamiseks.

Eestisse suurel hulgal saabunud NATO väed vist õhkkonda ei paranda?

Eesti on ise NATO riik ja me ei näe midagi head, kui jälgime NATO jõudude koondumist meie piiride äärde. Leian, et oma tegevusest tulenevaid mõjusid tuleb kavandada läbikaalutult.

Venemaa president on korduvalt öelnud, et me ei kavatse kellelegi kallale tungida, küll aga oleme valmis kõikide riikidega vastastikku kasulikul alusel suhteid arendama. Venemaa ees seisavad tohutu suured ülesanded, vastuvõetud otsuste kohaselt peame me lähiaastatel saavutama murrangu riigi arengus, mis tähendaks märkimisväärset jõukuse kasvu, arengut majanduses ja sotsiaalsfääris. Kuid tähtis on, et riigisisesed ümberkorraldused kulgeksid turvalisuse tingimustes, kus välistel asjaoludel on soodne iseloom, millele aga ei aita kaasa NATO sõjalis-poliitilise bloki (asetan rõhu sõnaosale "sõjalis-") jõupingutused meie piiridel.

Tulekul aga on suursündmus Venemaal – maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis saavad alguse Moskvas juba 14. juunil. Kas maailma esivõistlusi sõidab vaatama palju eestimaalasi?

Täpset arvu ei saa ma öelda, kuid meie kontaktidest Eesti kodanikega näeme, et huvi Venemaal toimuvate jalgpalli meistrivõistluste vastu on Eesti elanikel suur, tõepoolest päris palju Eesti jalgpallisõpru kavatseb mänge vaatama minna – eriti Peterburisse.

Venemaa on avatud kogu maailmale ja MM-i vältel saabub meile oma 2,5 miljonit välismaa vutisõpra. Ja nad saavad oma silmaga veenduda meie inimeste hoiakutes ja tolles pidulikus õhkkonnas, mis MM-i võõrustavates linnades valitseb ning mis avaldab soodsat mõju Venemaa ja välisriikide vahelistele suhetele.

Kas Eesti elanikel Venemaa viisade saamisega probleeme ei olnud?

Jalgpallisõbra passi olemasolu vabastab vastava kodaniku kohustusest viisa vormistada, aga isegi kui tal pöidlahoidja passi ei ole, siis viisa saamisega probleeme ei teki – seda võin julgesti kinnitada.

Te olete palju Eestis ringi sõitnud, inimestega suhelnud. Kas Eesti elanikud Venemaale sõita ei karda?

Niisugust muljet pole mulle küll kindlasti jäänud. Vastupidi, meenutan, millise eduga kulges täpselt kaks aastat tagasi aktsioon "Tuhat eestlast Peterburis".

Sellest osavõtjate arv ületas tublisti tuhandet, oli ka Eesti parlamendisaadikuid ja mitte mingist hirmust polnud juttugi, nagu polnud ka põhjust hirmu tunda. Eesti elanike kartmatusest Venemaale sõita annab justnimelt tunnistust eelnevalt mainitud turistivahetuste kasv.

Ühesõnaga, emotsioonid, iseloomud, tundeväljendused võivad meie riikide rahvaid teineteisest eristada, aga kui suhtled lihtsate eestlastega – Saaremaal, Jõhvis, kus iganes –, siis tajud hingeliselt kena häälestatust sinu suhtes. Needki inimesed valutavad südant Vene-Eesti suhete pärast, sooviksid nende naasmist paremusele ja meie, saatkonna töötajad teeme selleks kõikvõimalikke jõupingutusi. Tahaksin, et ka poliitilisel tasandil võetaks arvesse lihtsate inimeste soovi tugevdada sõprussidemeid, partnerlussidemeid meie riikide vahel.

129
Tagid:
suursaadik, Aleksandr Petrov, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega