Venemaa suursaatkond Tallinnas

Venemaa suursaadik: Eesti elanikud soovivad suhete paranemist Venemaaga

60
(Uuendatud 01:39 13.06.2018)
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov rääkis intervjuus Sputnik Eestile Eesti-Vene suhete helgetest ja tumedatest külgedest, Eesti jalgpallisõprade huvist Venemaal algava MM-i vastu ja avaldas oma arvamust NATO vägede kontsentratsiooni kohta Eestis.

TALLINN, 12. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Jutuajamine suursaadikuga sai teoks 12. juunil tähistatava Venemaa päeva puhul ning algas loomulikult küsimusega praegusest olukorrast Eesti-Vene suhetes.

Veidi üle aasta tagasi laususite te oma intervjuus, et suhted Eesti ja Venemaa vahel ei arene just kõige optimaalsemal viisil: näiteks kaubakäive on langenud, kahanenud on kontaktid terves reas suundades. Kas negatiivne suundumus suhete arengus kestab jätkuvalt?

Venemaa päev
© Sputnik / Максим Богодвид

Meie suhted elavad oma arengus läbi küllaltki keerulist ajajärku, aga esiteks, kõike mustades värvides näha oleks küll täiesti väär. Teiseks, kui me võrdleme läinud aasta tulemusi eelnenud perioodiga, siis ei saa jätta märkamata positiivseid momente.

Niisiis, esmakordselt pärast pikka langusperioodi sai täheldada kaubavahetuse kasvu, kusjuures küllaltki olulisel määral – ligikaudu 22% ulatuses. Suurenes vastastikuste turismireiside arv, see tähendab Venemaa elanike reisid Eestisse ja Eestimaa elanike reisid Venemaale ning 2018. aasta esimese viie kuu kohta saadud statistika kohaselt see suundumus kestab. Selle üle saab vaid rõõmustada – kinnitust saab Eesti elanikkonna ja Venemaa elanikkonna tõmme teineteise poole, riikidevaheliste sidemete säilimine. Mainiksin ka piisavalt elujõulisi sidemeid piirkondadevahelisel tasandil.

Edukalt kulgeb ka koostöö kultuurivallas, mille kohta on päris palju tõendusi. Olen viimasel ajal käinud paljudes Eesti linnades, kus on toimunud mitmesuguseid üritusi, sealhulgas seoses slaavi kirjaoskuse ja kultuuri päeva tähistamisega. Taas kord on olnud võimalus veenduda selles, missugust huvi niisugused üritused Eesti elanikkonnas äratavad ja millise õhinaga Eesti linnades esinevaid vene kollektiive vastu võetakse. Valitsustevahelise kolmeaastase programmi raames (2019. – 2021. aastad) on ka järgnevatel aastatel kultuurivallas paljugi põnevat oodata.

Aga medali tagaküljest me siiski mööda ei saa?

Jah, ei saa ka muud kahe silma vahele jätta – riikidevaheliste suhete valdkonnas on täiesti teistsugune vaatepilt.

Ma olen meie juhtkonna esindajate avaldustele viidates korduvalt lausunud, et me oleme valmis Eesti kui lähima naabriga vastastikuse austuse alusel koostööd tegema. Vastuseks aga kuuleme suuremalt jaolt midagi muud – näiteks koguni üleskutseid pidada Venemaaga dialoogi jõupositsioonilt. Raske on ette kujutada, kuidas see tegelikkuses välja näeks, aga kahepoolsete suhete paranemiseni Eesti poole säärased avaldused ilmselgelt ei vii. Senini tammume – parimal juhul – paigal. Aga Eesti võimude kahetsusväärsed otsused kuulutada Narva peakonsulaadi ja Venemaa Tallinna saatkonna töötajate persona non grata´deks paiskavad kahepoolsete suhete arengu ülepea kaugele tagasi.

Millise prognoosi te lähimateks aastateks välja pakuksite?

Ma tahaksin jääda optimistiks. Ent tarvis on kummaltki poolt kõigiti jõupingutusi teha, et Venemaa ja eesti vahelised suhted areneksid mõistmise ja vastastikuse lugupidamise vaimus. Ja toonitan, et Vene pool on selleks valmis.

Me üritame viia oma seisukoha laialdesete ühiskondlik-poliitiliste ringkondade, Eesti äriringkondade esindajateni. Tahaksime, et meie üleskutseid (lähtudes sellest, et Venemaa ja Eesti on naaberriigid, et meid seob sajanditepikkune ajalugu ja arvukad inimlikud sidemed) kuulda võetaks. Ja et Venemaast räägitaks mitte kui mingist agressorist ja rahvusvahelise õiguse rikkujast, vaid et kõlaks rohkem silmast silma kõnelusi ning veelgi parem, kui võetaks ette konkreetseid samme meie suhete parandamiseks.

Eestisse suurel hulgal saabunud NATO väed vist õhkkonda ei paranda?

Eesti on ise NATO riik ja me ei näe midagi head, kui jälgime NATO jõudude koondumist meie piiride äärde. Leian, et oma tegevusest tulenevaid mõjusid tuleb kavandada läbikaalutult.

Venemaa president on korduvalt öelnud, et me ei kavatse kellelegi kallale tungida, küll aga oleme valmis kõikide riikidega vastastikku kasulikul alusel suhteid arendama. Venemaa ees seisavad tohutu suured ülesanded, vastuvõetud otsuste kohaselt peame me lähiaastatel saavutama murrangu riigi arengus, mis tähendaks märkimisväärset jõukuse kasvu, arengut majanduses ja sotsiaalsfääris. Kuid tähtis on, et riigisisesed ümberkorraldused kulgeksid turvalisuse tingimustes, kus välistel asjaoludel on soodne iseloom, millele aga ei aita kaasa NATO sõjalis-poliitilise bloki (asetan rõhu sõnaosale "sõjalis-") jõupingutused meie piiridel.

Tulekul aga on suursündmus Venemaal – maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis saavad alguse Moskvas juba 14. juunil. Kas maailma esivõistlusi sõidab vaatama palju eestimaalasi?

Täpset arvu ei saa ma öelda, kuid meie kontaktidest Eesti kodanikega näeme, et huvi Venemaal toimuvate jalgpalli meistrivõistluste vastu on Eesti elanikel suur, tõepoolest päris palju Eesti jalgpallisõpru kavatseb mänge vaatama minna – eriti Peterburisse.

Venemaa on avatud kogu maailmale ja MM-i vältel saabub meile oma 2,5 miljonit välismaa vutisõpra. Ja nad saavad oma silmaga veenduda meie inimeste hoiakutes ja tolles pidulikus õhkkonnas, mis MM-i võõrustavates linnades valitseb ning mis avaldab soodsat mõju Venemaa ja välisriikide vahelistele suhetele.

Kas Eesti elanikel Venemaa viisade saamisega probleeme ei olnud?

Jalgpallisõbra passi olemasolu vabastab vastava kodaniku kohustusest viisa vormistada, aga isegi kui tal pöidlahoidja passi ei ole, siis viisa saamisega probleeme ei teki – seda võin julgesti kinnitada.

Te olete palju Eestis ringi sõitnud, inimestega suhelnud. Kas Eesti elanikud Venemaale sõita ei karda?

Niisugust muljet pole mulle küll kindlasti jäänud. Vastupidi, meenutan, millise eduga kulges täpselt kaks aastat tagasi aktsioon "Tuhat eestlast Peterburis".

Sellest osavõtjate arv ületas tublisti tuhandet, oli ka Eesti parlamendisaadikuid ja mitte mingist hirmust polnud juttugi, nagu polnud ka põhjust hirmu tunda. Eesti elanike kartmatusest Venemaale sõita annab justnimelt tunnistust eelnevalt mainitud turistivahetuste kasv.

Ühesõnaga, emotsioonid, iseloomud, tundeväljendused võivad meie riikide rahvaid teineteisest eristada, aga kui suhtled lihtsate eestlastega – Saaremaal, Jõhvis, kus iganes –, siis tajud hingeliselt kena häälestatust sinu suhtes. Needki inimesed valutavad südant Vene-Eesti suhete pärast, sooviksid nende naasmist paremusele ja meie, saatkonna töötajad teeme selleks kõikvõimalikke jõupingutusi. Tahaksin, et ka poliitilisel tasandil võetaks arvesse lihtsate inimeste soovi tugevdada sõprussidemeid, partnerlussidemeid meie riikide vahel.

60
Tagid:
suursaadik, Aleksandr Petrov, Eesti, Venemaa