Venemaa suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov

Venemaa suursaadik: russofoobide nimekiri ei ole lõplik

124
(Uuendatud 17:01 09.06.2018)
Venemaa suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov rääkis portaalile Sputnik Eesti, kui kauaks on kavandatud kestma Eesti Venemaa-vastaste aktivistide nimekiri, kellel on keelatud siseneda Venemaale ja nimetas "end paljastanud" asjaosalisi.

TALLINN, 9. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Kolmapäeval, 6. juunil sai Eesti Venemaalt ametliku nimekirja kodanikest, kellel on keelatud siseneda Venemaale. Selleks ettenähtud protseduuriks kutsuti Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus Venemaa välisministeeriumisse Moskvas.

Protseduur ise toimus Aleksandr Petrovi sõnul järgmiselt: kõigepealt anti Eesti suursaadikule Moskvas üle nimekiri, kuhu, nagu te teate, on kantud 20 inimest. Suursaadik teatas sellest Eesti välisministeeriumile, mis omakorda edastas selle teabe kõigile nimekirja kantud isikutele (ka see avalikustati).

Venemaa musta nimekirja on kantud ka noored aktivistid >>

Sellega kaasnes välisministeeriumi kommentaar, et igal nimekirjas oleval isikul on vaba voli endal otsustada, kas avalikustada, et ta on Venemaa-vastasesse nimekirja kantud või mitte.

"Kui ma ei eksi, siis juba 14 inimest on ühel või teisel viisil kinnitanud, et nad on selles nimekirjas," ütles Venemaa suursaadik portaalile Sputnik Eesti ja selgitas, et Vene pool ei kavatse konkreetseid nimesid avalikustada. Asjaolu, et need inimesed enda kandmisega sellesse nimekirja uhkustavad, ei muuda Venemaa suhtumist nendesse.

Venemaa keelas Eesti russofoobidel sisenemise riiki
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Kahetsust võetakse arvesse

Aleksander Petrov ütles, et olukord võib igal ajal muutuda, kuid praegu pole russofoobide nimekirjale kehtivusaega määratud. Ta märkis, et nimistus olevate inimeste arv võib muutuda nii suurenemise kui ka vähenemise suunas. Nimekirja kantud inimene peaks eelkõige ise mõtlema sellesse nimekirja sattumise üle ja tegema omad järeldused – "ilmas pole midagi igavest".

"Te teate, et Eesti nimekirjas on 49 Venemaa Föderatsiooni kodanikku. Me ei tahtnud teadlikult reageerida täpselt samamoodi oma nimekirjaga — selles on ainult 20 inimest. Kuid seda võib mõista ka nii, et jah, nimekirja täiendamine on täiesti võimalik. Kõik sõltub konkreetsest olukorrast," ütles Petrov.

Venemaa suursaadik märkis, et mõni Venemaa-vastaselt meelestatud tegelane, keda nimekirjas pole, võib vabalt Venemaale sõita — tema suhtes mingeid piiranguid ei rakendata, selleks pole põhjust. Samas lisas Aleksandr Petrov, et praegune nimekiri ei ole esimene omataoline ning ta sooviks, et see oleks viimane, kuid arvab, et kahjuks see nii ei lähe.

Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi >>

Kes sattus "musta nimekirja"

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et mõned Venemaa musta nimekirja sattunutest, keda Eesti välisministeerium Venemaale sisenemise keelust teavitas, on ise seda fakti avalikult tunnistanud. Kusjuures nimekirjas on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid russofoobe.

Eesti keelt rääkivast kogukonnast on sissesõit Venemaale keelatud Kaitseliidu töötaja ja Tallinna Linnavolikogu Eesti Konservatiivse Rahvapartei (EKRE) fraktsiooni juhile Urmas Reitelmannile.

2015. aastal nimetas ta Kaitseliidu pressiteenistuse juhina sotsiaalvõrgustikes pagulasi "Euroopasse voolavaks mudaks" ja 300 000 Eestis elavat venekeelset elanikku "parasiteerivateks tibladeks".

Samuti on sissesõidukeelu nimekirja kantud Toomas Hendrik Ilves (Ameerika poliitikateadlane ja endine raadio Vaba Eeuroopa kaastöötaja, Eesti president aastatel 2006-2016; Riigikogu saadik Andres Herkel (2000-ndatel aastatel Eesti delegatsiooni juht OSCE-s ja paljude sealsete Venemaa-vastaste avalduste initsiaator) ja Rahvusringhäälingus venekeelsele telekanalile ETV+ alusepanija, ajakirjanik Ainar Ruussaar.

"Tehke proovi": Venemaa vastus Ilvese provokatiivsele avaldusele >>

Venekeelsete russofoobide hulka sattusid Eesti ühiskondlik-poliitilised aktivistid Sergei Metlev ja Jevgeni Krištafovitš ning ajaloolane ja õppejõud Igor Kopõtin. Nimekirjas on ka ukraina päritolu teadlane, rahvusvahelise õiguse asjatundja ja publitsist Eugen Tsõbulenko.

"Oeh, kivi langes südamelt. Ka mina olen nimekirjas. Hakkasin juba muretsema, mida ma oma elus valesti teen," kirjutas Tsõbulenko sotsiaalvõrgustikus.

124
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega