8. juunil tähistatakse üleilmselt maailma merede ja ookeanide päeva, illustreeriv foto

Maailmamere päeval keskendutakse mereplastile

38
(Uuendatud 12:52 08.06.2018)
Reedel, 8. juunil tähistatakse üleilmselt maailma merede ja ookeanide päeva. Iseäranis suurt tähelepanu pööratakse tänavu plastile kui meie merd kõige enam ohustavale prügiliigile.

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. "Meres leiduvast prügist pea 80% moodustab plast. Ennekõike selline, mida kasutatakse vaid korra. Liialdamata, meie mered ja ookeanid upuvad plastisse ning nii jätkates ongi varsti meres plasti rohkem kui kalu," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler, edastab Keskkonnaministeerium.

EL tahab keelata ühekordsed plastiktooted >>

"Silmaga nähtavad prügisaared ja kaldale uhutud praht on vaid jäämäe tipp. Kurja juur on lagunev plast, mille mikroosakestes me mitte ainult ei suple, vaid mis on juba ka meie igapäevases toidumenüüs," lisas Kiisler.

Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb täna ja homme Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägitakse merekeskkonna kaitsest
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

Iga päev jõuab merre pea 8 miljonit tonni plasti. See satub sinna peamiselt maismaalt jõgede kaudu, kuid ka merel sõitvatelt laevadelt ja kalapüügi tagajärjel. Üks suurimaid plastireostuse tekitajad on kilekotid ja plastist joogipudelid.

"Maailmas ostetakse umbes miljon plastist joogipudelit minutis, enamik noist satub keskkonda. Ja kui mõni mõtleb, et mis see üks veepudel seal vees ikka teeb, siis üks liitrine plastpudel laguneb nii paljudeks peenosadeks, et neist saaks osa iga ruutmiil meie maailma randadest," tõi Kiisler näite eelmisel ÜRO keskkonnaassambleel suurimaks globaalseks keskkonnaohuks hinnatud plastireostusest.

Plasti hakati tootma 1950-ndatel aastatel, kui maailmas oli hinnanguliselt 2,5 miljardit elanikku ning plasti toodeti siis umbes 1,5 miljonit tonni aastas. Nüüd elab planeedil pea 8 miljardit inimest ning plasti toodetakse aastas enam kui 300 miljonit tonni.

"Plast on oma paljude heade omadustega väärt ressurss, lisaks on see odav. Seepärast ei võitle me mitte materjali enda vastu, vaid selle vastu, kuidas plasti kasutatakse ning kuidas sellega praegu pärast kasutamist ümber käiakse. Vaid mõni protsent kogu plastist jõuab ringlusesse," ütles Kiisler.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner lükkas ümber arusaama, justkui ei mõjutaks maailmameres toimuv meie kohalikku merd: "Eesti mereteadlased on leidnud meie merest plasti nii rannalt, merepinnalt, mereveest kui ka merepõhjast. Nii on see juba praegu ka meie toidulaual."

Ekspert: üle 70 protsendi pudeliveest Euroopas sisaldab mikroplastikut >>

Reisner lisas, et pelgalt probleemi teadvustamisest on vähe, kõigil on võimalus kohe praegu teha valikuid, millega meres oleva plasti vastu võidelda saab.

"Näiteks tuleks lõpetada plastist valmistatud ühekordsete toidunõude, joogikõrte, joogitopside, toidukarpide, kilekottide või vatipulkade kasutamine. Neile kõikidele on olemas kas papist, paberist või muust ohutumast materjalist alternatiivid," loetles Reisner.

Iga aasta 22. märtsil tähistatakse Läänemere päeva, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Vähendades ise selliste toodete tarbimist, saame sellega mõjutada ka tootjaid pakkuma meile paremaid alternatiive. Meie eeskuju ja tarbimise mõju aitab suunata tarbimiskäitumist ka paljudes arenguriikides, kus valikuid on majandusliku olukorra tõttu tunduvalt raskem teha," lisas Kiisler.

Kogu maailmas tegeldakse praegu aktiivselt plasti vastu võitlemisega. Euroopa Liidus on plaanis piirata 10 enim merekeskkonnas leiduva plasttoote kasutamist. Ka mitmed suuremad ettevõtjad pingutavad selle nimel, näiteks on Coca-Cola, PepsiCo, Unilever lubanud 2025. aastaks teha kõik oma pakendid taaskasutatavaks. India avaldas aga paar päeva tagasi uudise, et plaanib ühekordselt kasutatava plasti keelata juba aastaks 2022.

Euroopa Liit tegi ettepaneku keelustada blokis ühekordsed plasttooted nagu joogikõrred, plastmassist vatitikud, noad-kahvlid, taldrikud, õhupallipulgad jne ning kutsus aastaks 2025 koguma taaskasutamiseks suurt osa plastpudelitest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mai lõpus.

Tallinnas toimub Läänemere strateegia aastafoorum >>

"Plastjäätmed on kahtlemata suur probleem ja eurooplased peavad selle lahendamiseks koos tegutsema," selgitas Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

38
Tagid:
kuupäevad, loodus, keskkond, reostus, plastik, ookean, meri, ookeanipäev, merepäev, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti, maailm
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega