Euroopa ei ole valmis uueks sisserändajate laineks Aasiast ja Aafrikast, illustreeriv foto

Euroopa ei ole valmis uueks sisserändajate laineks Aasiast ja Aafrikast

38
(Uuendatud 19:44 08.06.2018)
Bulgaaria valmistas oma EL-i eesistumise sirmi all ette liidu immigratsioonipoliitika reformivõimaluse, mis tõenäoliselt jääb vastu võtmata samal põhjusel, mis ka eelmine, Eesti oma – see ei soovita pagulasi liidu riike pidi laiali jaotada.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit püüab järjekordselt koordineerida ühtset immigratsioonipoliitikat, ilma et tal taas oleks väljavaateid lahendada vastasseisu nende vahel, kes on valmis pagulasi vastu võtma ja nende vahel, kes neid endi juures näha ei taha. Eelmine, Eesti poolt koostatud kooskõlastusvarianti isegi ei menetletud, uut aga üritab koostada Bulgaaria, kes täidab eesistuja rolli Euroopa Liidu Nõukogus 1. juulini.

"Neljas Reich". Miks EL põgenikepoliitika läbi kukkus >>

Vaatlejad ennustavad juba, millise variandi pakub välja Austria, kes asub EL Nõukogu eesistuja kohuseid täitma kohe Bulgaaria järel 1. juulist. EL-i sisserändeseadused, mis on mõeldud välja vahetama ilmselgelt iganenud Dublini kokkuleppe immigratsioonipoliitika kohta, ähvardab muutuda liidus omamoodi "hõõguvaks konfliktiks". Sofia eesistumisaparaat EL-is teatab Dublini kokkuleppe "kompromissvariandi" ettevalmistamisest, mis "võiks Euroopa Nõukogu juuni lõpul toimuva kohtumise eel saada edasise tegevuse aluseks."

Liidu liikmesriikide valdkonnaministrite 5. juunil toimunud kohtumist juhtinud Bulgaaria siseminister Valentin Radev nimetas EL-o tulevikupoliitika põhimõtete arutamist varjupaigataotlejate kohtlemise osas "avameelseks", kuid hoidus kasutamast epiteeti "edukas" või kasvõi "paljutõotav". Sofia on ka varem mitteametlikel tasanditel mõista andnud, et arvestades tema enda vägagi keerulist paljurahvuselist olukorda ja EL-i piiririigi seisundit tahaks ta EL-i sisserändealaste õigusaktide küsimuse lahendamise "delegeerida" tema järgmisele eesistujale, Austriale.

Teadaolevalt kätkeb Sofias ettevalmistatud variant sõnu "vastutuse ja solidaarsuse" tasakaalu kohta, ent ei sisalda sätteid sisserändajata kvoodipõhisest ümberpaigutamisest, mis Euroopa "raskekaallasi" ilmselgelt ei rahulda. Ei rahulda see ka Lõuna-Euroopa riike, kes ei väsi kordamast, et nad ei ole nõus "üleeuroopalise pagulaslaagri" rolliga.

Eesti katse oli määratud läbikukkumisele

Nime poolest kehtiv Dublini kokkulepe näeb ette, et sisserändajaid peab vastu võtma, nendega tegelema ja hädavajalikuga varustama see EL-i riik, mille pinnale Euroopasse jõudnud varjupaigataotleja maabus.

Rände pidurdumine ei vähenda moslemite osakaalu Euroopas >>

Ent 2015. aasta rändekriis näitas selgesti tolle kokkuleppe vigasust, kuna Kreeka ja Itaalia, kelle rannikule "maabus" umbes 1,5 miljonit sisserändajat, ei olnud suutelised seda probleemi iseseisvalt lahendama. Seepeale kooskõlastas Brüssel EL-i riikidega ajutise meetmena sisserändajate kvootide alusel liidu riikidesse ümberpaigutamise programmi.

Eesti pealesunnitud ja kohmakas katse luua tema ajutiseks Euroopa Nõukogu eesistujaks olles oma variant uueks sisserändajaid puudutavaks kokkuleppeks ei leidnud Lääne-Euroopas mingit toetust, nagu portaal Sputnik Eesti on juba kirjeldanud, ja heideti unustusse nimelt seetõttu, et see tähendas loobumist sisserändajate kvoodipõhisest EL-i riike pidi ümberpaigutamisest. Tallinn pidi olema taibanud, et see ettepanek lükatakse tagasi, ja lähtus ilmselt vaid kaalutlusest mitte kedagi mitte eriti pahandada. Sisseränne ja pagulaste sunniviisiline liidu riikidesse ümberasustamine jääb endiselt 2015. aasta "pagulasuputuse" üle elanud Euroopa üheks kõige valusamaks mureküsimuseks.

Rahvuslasi häirivad mustanahalised möödujad

Seisukohtade kokkupõrge selle suhtes, kuidas nimelt tuleks toimida illegaalsete immigrantidega, on põhjustanud järjekordse poliitilise lõhe Lääne-Euroopa mitteametlike blokkide ja Kesk-Ida-Euroopa vahel, kohtumenetlusi ja karmi kriitikat Brüsselist ennekõike Ungari pihta. Rahvusmeelsetel parteidel ja liikumistel on märkimisväärne poliitiline kaal liidu idaosas, kaasa arvatud ka Baltimaades. "Kuidagi liiga palju mustanahalisi on Tallinna tänavatele tekkinud," nagu teatab Lääne Elu, nentis hiljaaegu erakonna EKRE juht, kes viimastel valimistel jõudis riigi parlamendi koosseisu.

Saksamaa ei anna Eestist tulnud kvoodipagulaste perele varjupaika >>

Eesti on oma EL-i kvootidepõhise pagulaste ümberasustamise kava tasapisi kärpinud, jättes poolegi sellest täitmata, aga ei ole seejuures Brüsseli "sihtmärgiks" sattunud, kuna paljudel teistel liidu liikmesriikidel on olukord pagulaste vastuvõtu osas veelgi viletsam ning nende seisukohad vaidlustes Euroopa Komisjoniga märksa avameelsemad ja teravamad.

38
Tagid:
migrandid, poliitika, sisseränne, pagulased, EL Nõukogu, EL, Austria, Bulgaaria, Euroopa, Eesti