Euroopa ei ole valmis uueks sisserändajate laineks Aasiast ja Aafrikast, illustreeriv foto

Euroopa ei ole valmis uueks sisserändajate laineks Aasiast ja Aafrikast

49
(Uuendatud 19:44 08.06.2018)
Bulgaaria valmistas oma EL-i eesistumise sirmi all ette liidu immigratsioonipoliitika reformivõimaluse, mis tõenäoliselt jääb vastu võtmata samal põhjusel, mis ka eelmine, Eesti oma – see ei soovita pagulasi liidu riike pidi laiali jaotada.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit püüab järjekordselt koordineerida ühtset immigratsioonipoliitikat, ilma et tal taas oleks väljavaateid lahendada vastasseisu nende vahel, kes on valmis pagulasi vastu võtma ja nende vahel, kes neid endi juures näha ei taha. Eelmine, Eesti poolt koostatud kooskõlastusvarianti isegi ei menetletud, uut aga üritab koostada Bulgaaria, kes täidab eesistuja rolli Euroopa Liidu Nõukogus 1. juulini.

"Neljas Reich". Miks EL põgenikepoliitika läbi kukkus >>

Vaatlejad ennustavad juba, millise variandi pakub välja Austria, kes asub EL Nõukogu eesistuja kohuseid täitma kohe Bulgaaria järel 1. juulist. EL-i sisserändeseadused, mis on mõeldud välja vahetama ilmselgelt iganenud Dublini kokkuleppe immigratsioonipoliitika kohta, ähvardab muutuda liidus omamoodi "hõõguvaks konfliktiks". Sofia eesistumisaparaat EL-is teatab Dublini kokkuleppe "kompromissvariandi" ettevalmistamisest, mis "võiks Euroopa Nõukogu juuni lõpul toimuva kohtumise eel saada edasise tegevuse aluseks."

Liidu liikmesriikide valdkonnaministrite 5. juunil toimunud kohtumist juhtinud Bulgaaria siseminister Valentin Radev nimetas EL-o tulevikupoliitika põhimõtete arutamist varjupaigataotlejate kohtlemise osas "avameelseks", kuid hoidus kasutamast epiteeti "edukas" või kasvõi "paljutõotav". Sofia on ka varem mitteametlikel tasanditel mõista andnud, et arvestades tema enda vägagi keerulist paljurahvuselist olukorda ja EL-i piiririigi seisundit tahaks ta EL-i sisserändealaste õigusaktide küsimuse lahendamise "delegeerida" tema järgmisele eesistujale, Austriale.

Teadaolevalt kätkeb Sofias ettevalmistatud variant sõnu "vastutuse ja solidaarsuse" tasakaalu kohta, ent ei sisalda sätteid sisserändajata kvoodipõhisest ümberpaigutamisest, mis Euroopa "raskekaallasi" ilmselgelt ei rahulda. Ei rahulda see ka Lõuna-Euroopa riike, kes ei väsi kordamast, et nad ei ole nõus "üleeuroopalise pagulaslaagri" rolliga.

Eesti katse oli määratud läbikukkumisele

Nime poolest kehtiv Dublini kokkulepe näeb ette, et sisserändajaid peab vastu võtma, nendega tegelema ja hädavajalikuga varustama see EL-i riik, mille pinnale Euroopasse jõudnud varjupaigataotleja maabus.

Rände pidurdumine ei vähenda moslemite osakaalu Euroopas >>

Ent 2015. aasta rändekriis näitas selgesti tolle kokkuleppe vigasust, kuna Kreeka ja Itaalia, kelle rannikule "maabus" umbes 1,5 miljonit sisserändajat, ei olnud suutelised seda probleemi iseseisvalt lahendama. Seepeale kooskõlastas Brüssel EL-i riikidega ajutise meetmena sisserändajate kvootide alusel liidu riikidesse ümberpaigutamise programmi.

Eesti pealesunnitud ja kohmakas katse luua tema ajutiseks Euroopa Nõukogu eesistujaks olles oma variant uueks sisserändajaid puudutavaks kokkuleppeks ei leidnud Lääne-Euroopas mingit toetust, nagu portaal Sputnik Eesti on juba kirjeldanud, ja heideti unustusse nimelt seetõttu, et see tähendas loobumist sisserändajate kvoodipõhisest EL-i riike pidi ümberpaigutamisest. Tallinn pidi olema taibanud, et see ettepanek lükatakse tagasi, ja lähtus ilmselt vaid kaalutlusest mitte kedagi mitte eriti pahandada. Sisseränne ja pagulaste sunniviisiline liidu riikidesse ümberasustamine jääb endiselt 2015. aasta "pagulasuputuse" üle elanud Euroopa üheks kõige valusamaks mureküsimuseks.

Rahvuslasi häirivad mustanahalised möödujad

Seisukohtade kokkupõrge selle suhtes, kuidas nimelt tuleks toimida illegaalsete immigrantidega, on põhjustanud järjekordse poliitilise lõhe Lääne-Euroopa mitteametlike blokkide ja Kesk-Ida-Euroopa vahel, kohtumenetlusi ja karmi kriitikat Brüsselist ennekõike Ungari pihta. Rahvusmeelsetel parteidel ja liikumistel on märkimisväärne poliitiline kaal liidu idaosas, kaasa arvatud ka Baltimaades. "Kuidagi liiga palju mustanahalisi on Tallinna tänavatele tekkinud," nagu teatab Lääne Elu, nentis hiljaaegu erakonna EKRE juht, kes viimastel valimistel jõudis riigi parlamendi koosseisu.

Saksamaa ei anna Eestist tulnud kvoodipagulaste perele varjupaika >>

Eesti on oma EL-i kvootidepõhise pagulaste ümberasustamise kava tasapisi kärpinud, jättes poolegi sellest täitmata, aga ei ole seejuures Brüsseli "sihtmärgiks" sattunud, kuna paljudel teistel liidu liikmesriikidel on olukord pagulaste vastuvõtu osas veelgi viletsam ning nende seisukohad vaidlustes Euroopa Komisjoniga märksa avameelsemad ja teravamad.

49
Tagid:
migrandid, poliitika, sisseränne, pagulased, EL Nõukogu, EL, Austria, Bulgaaria, Euroopa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega