Ukrainast tulnud vabatahtlik Vladislav Nitškov

Ukraina vabatahtlik: Eesti abi toidab Ukraina korruptante

332
(Uuendatud 12:56 07.06.2018)
Ukrainast tulnud vabatahtlik Vladislav Nitškov, kes praegusel ajal elab Eestis, saatis president Kersti Kaljulaidile kirja palvega mitte anda Ukrainale rahalist toetust.

TALLINN, 6. juuni — Sputnik, Ilona Ustinova. Ukrainlane Vladislav Nitškov pöördus presidendi poole palvega rahalist toetust Ukrainale enam mitte anda, kuna leiab, et see raha oleks otstarbekam panustada Eesti Vabariigi arengusse.

Kaljulaidi lõhestumine: sõjakõned Kiievis, rahukõned Tallinnas >>

Kirja autor põhjendab oma seisukohta sellega, et Ukraina valitsus on korrumpeerunud ja vaevalt küll see olukord lähemal ajal muutub.

"Varastavad need, kes peaks riiki korruptsiooni eest kaitsma. Kui neile raha ohverdada, täidate te ainult nende taskuid," kirjutab Vladislav oma pöördumises.

Liiatigi, jätkab ta, tasub Ukraina meediakanalitesse suhtuda kahtlustega, sest osa neist kuuluvad Petro Porošenkole ning ülejäänutel on vaikimisi keelatud presidenti ja tema valitsust kritiseerida.

26. mail sai kiri e-posti aadressil teele saadetud, on avaldatud Eesti presidendi ametlikul veebilehel, kuid vastust pole Vladislav tänini saanud.

"Ma loodan väga, et president Kersti Kaljulaid minu kirja kätte saab," ütles Nitškov udisteportaalile Sputnik Eesti. Ta lausus ka oma vabandused Eesti riigipeale selle eest, et kiri on koostatud vene keeles. Ta pelgas kasutada elektroonilist tõlget, mis oleks võinud tekitada mõistevigu, see aga olnuks presidendi suhtes lugupidamatu.

Valgevene ajakirjanik jäeti Eestis Lennart Meri konverentsil akrediteeringust ilma >>

Üllameelne abi võib maanduda ametnike taskutesse

Käinud läbinud keerulise bürokraatia teekonna, saabus Ukraina elanik Vladislav Nitškov Eestisse, et tegelda siin Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVS) projekti raames vabatahtliku tegevusega. 2017. aasta septembrist alates osutab ta siin abi Downi sündroomiga inimestele.

Saksamaal küsiti Porošenkolt, kas ta on president või ikkagi oligarh
Пресс-служба президента Украины

Kümne kuuga, mis Vladislav Eestis on elanud, on ta koku puutunud heatahtliku atmosfääri ja inimestega tema ümber. Nimelt see ajendaski Nitškovi Eesti presidendile pärast tema ametlikku Ukraina- visiiti kirja kirjutama. Seal jagas ta kiievlastele nõuandeid korruptsiooniga võitlemiseks ja märkis, et Ukraina toetamine selles on üks Eesti riigi olulisi ülesandeid.

Kirja autor on kindel, et Kaljulaidile pajatati Ukraina kohta palju valelikku teavet. "Vähemasti antud hetkel ei tasu käsitelda Ukrainat olulise välispoliitilise prioriteedina," leiab Nitškov. Tema meelest seal vaevalt küll lähiajal korruptiivsest võimust vabaneda õnnestub, igasugune rahaline abi aga läheb off-shore-kontode kosutamiseks, Ukraina presidendi puhkuseks Maldiividel ja valimiskampaaniateks, mille maksumus läheneb riigieelarvele.

Vladislav tõi näitena esile raamatu "Petro Viies. Tõestisündinud lugu Ukraina diktaatorist", mille kirjutas endine Ülemraada rahvasaadik Aleksandr Oništšenko. Selles on kirjeldatud mõningaid Ukraina valitsuse korruptsiooniskeeme.

Kiievi ajakiri võrdles ukrainlasi "akvaariumikalakestega" >>

Südamevalu sünnimaa pärast

"Ma armastan väga oma sünnimaad Ukrainat ja tahaksin väga oma riigis elada, aga kardan oma elu ja tuleviku pärast. Mul on valus vaadata, kuidas mu riik korruptantide käe all hukka saab," jagas Nitškov oma läbielamisi. Ukraina nüüdsete poliitikute mõnusa ja ilusa elu maksab tema hinnangul kinni lihtrahvas, muutudes vaesunud elanikkonnaks.

Petro Porošenko
Пресс-служба президента Украины

"Sellepärast ma kirjutasingi Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile kirja palvega Ukrainat mitte abistada, kuna leian, et igasugune abi ja kaasabi Ukrainale kujutab endast ikke tugevdamist ukraina rahva kaelas," lausus Nitškov.

Rahvusvahelise korruptsioonivastase koalitsiooni andmetel on korruptsioonitase Ukrainas tõesti kõrge. Skaalal 0-st (väga kõrge tase) 100-ni (korruptsiooni puudumine) on Ukraina näitajaks 30. Reitingutabelis paikneb Ukraina 180 asetusest 130. kohal – esikohal on minimaalse korruptsioonitasemega Uus-Meremaa. Eesti on antud edetabelis 21. kohal ning tema korruptsioonitaseme näit on 71.

Sputnik Eesti saatis EV presidendi kantseleisse järelepärimise, et teada saada, kas riigipea on Ukraina kodaniku Vladislav Nitškovi kirja kätte saanud.ja kas kavatseb sellele vastata. Ent ka järelepärimisele ei ole mingit vastust saabunud.

332
Tagid:
Vladislav Nitškov, Kersti Kaljulaid, Petro Porošenko, Eesti, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega