Laeva «Mari Ferdinand» ankur

Mereväelased leidsid Eesti merealadelt viis laevavrakki

37
(Uuendatud 18:39 05.06.2018)
Mereväelased leidsid hiljuti lõppenud miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 käigus viis laevavrakki, mille edasise uurimisega hakkavad tõenäoliselt tegelema mitmed ametiasutused.

TALLINN, 5. juuni — Sputnik. "Miinitõrjeoperatsiooni käigus avastatud laevavrakid on kahtlemata huvipakkuvad, ka meie jaoks on tegemist vaheldusega igapäevase töö käigus leitavatele lõhkekehadele," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask, vahendas kaisteväe peastaap.

"Oleme huvitatud ka edasiste uurimiste toetamisest, valmidus selleks on mereväel nii allveerobotite operaatorite kui ka eriväljaõppega miinituukrite kujul," ütles Ivask.

Merepõhjast leitud vrakkidest suurim on ligi 85 meetri pikkune ning metallist laevakerega. Mereväelaste esmahinnangul on tegemist sõjalaevaga, mille vööri osas paiknevad kahurid võimalike kaliibritega 120 ja 70 millimeetrit.

1 / 4
Open Spirit 2018 käigus leitud vrakid

Eesti merevägi on edastanud seni kogutud mõõdistused, asukohad ning sonaripildid koondina muinsuskaitseametile, veeteede ametile ja meremuuseumile, kelle uurida ja identifitseerida jääb vrakkide päritolu, varasem otstarve ja ajalooline väärtus.

Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit on leitud 90 lõhkekeha >>

Eesti mereväe korraldatud 15 liitlas- ja partnerriigi osalusega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 raames kontrolliti 11.-25. mai jooksul üle 300 ruutkilomeetri mereala. Lisaks 90 ajaloolisele lõhkekehale leiti ja tuvastati Eesti territoriaalmerest 216 miiniankrut ja teisi objekte, mille asukohad hõlbustavad kaardile panduna edaspidiseid otsingualasid täpsustada.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade-aegsed meremiinid, torpeedod või lennukipommid. 

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, üks staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

37
Tagid:
allveearheoloogia, laevavrakk, miinitõrjeoperatsioon, Veeteede amet, Eesti meremuuseum, Eesti merevägi, Muinsuskaitseamet, NATO, Peeter Ivask, Eesti
Samal teemal
Merevägi planeerib Eestis ligi 800 osalejaga miinitõrjeoperatsiooni