NATO küberõppus, illustreeriv foto

Eesti võib endale Euroopa relvatööstuse pirukast tüki ampsata

60
(Uuendatud 14:02 25.05.2018)
Eesti ei ole suuteline rakette ega kuulipildujaid tootma, küll aga valmistama sõdurisaabastele suurepäraseid paelu, sõjaväelastele mõeldud arvutiprogramme, miiniotsijaid ja väikesi robotsüsteeme. Riik peaks Euroopa kaitsefondi vahendite kaasamiseks kasutama oma intellektuaalset potentsiaali.

Villem Rooda, endine sõjaväeluure kõrgemast ohvitserist analüütik

Washington veenab tungivalt oma NATO liitlasi täitma võetud rahalisi kohustusi ja tõstma sõjalisi kulutusi 2%-ni SKP-st, kusjuures 20% kaitsekulutustest peaks minema relvastuse ostule. Saksamaa või Prantsusmaa mastaabis tähendaks see soovitud viiendik sõjatööstuse jaoks tõelist kullaauku.

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid >>

Eesti ja teiste Euroliidu ja NATO väikeriikide puhul ei ole jutt suurtest summadest, kuid seegi kuluks loomist ootavale rahvuslikule "sõjatööstuskompleksile" marjaks ära. Eesti valitsuse poolt ettevalmistatud ja hetkel Riigikogus läbivaatamisel olevad seadusparandused, mis võimaldavad relvastust remontida ja toota, kõlavad selle taustal täiesti loogilistena. Eriti, kui silmas pidada, et Euroopa kavatseb sõjaväetehnika väljatöötamist ühisest mitmemiljardilisest fondist toetada.

Miks ei võiks Eesti nende vahendite jaotamises osaleda?

USA president Donald Trump kritiseeris hiljutisel kohtumisel NATO peasekretär Jens Stoltenbergiga taas Euroopat ja Saksamaad nende liiga väikeste sõjaliste kulutuste pärast, nagu kirjutab Defense News. Ta teatas ka, et 2% SKP-st on kaitsekulutusteks vähevõitu – seda tuleks 4%-ni tõsta. Euroopa tegi näo, nagu ei oleks ta neid sõnu kuulnud, kuid võib kindel olla, et Trump tuleb veel kaitse-eelarvete rekordtasemele tõstmise teema juurde tagasi.

Puudub tööstus, kuid on intellekt

Euroliidu väikeriikidel, mille hulka kuulub ka Eesti, oleks mõistlik oma kaitsetööstuse loomisse investeerida. Mis liiki relvastust ja sõjalist toodangut Eesti valmistada suudaks? Üldiselt mitte midagi, vähemalt mitte arvestatavat, keerukat või suurekoguselist. Kuid see ei tähenda veel, et riik, kus tööstuspotentsiaal puudub, ei suudaks Euroopa relvaturgudele midagi pakkuda.

Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi, illustratiivne foto
© Sputnik / Михаил Алаеддин

Tõsise relvatööstuse jaoks vajalikku tööstuspotentsiaali meie riigil enam ei ole, me ei suuda toota tulirelvi, kahureid ega tankitõrjerakette, soomukeid ega tanke. Kuid Eestil on intellektuaalseid ressursse ja lahendusi IT-vallas, mis võimaldaksid pakkuda näiteks miinitõrjetehnikat ja miiniotsijaid, sõjaväe tarkvara, väikesi abistavaid robotsüsteeme, samuti varuosi ja detaile mujal toodetava keerukama tehnika tarvis.

Suurtööstus ei ole huvitatud ei saapapaelte ega mundrinööpide valmistamisest. Tankide, lennukite ega rakettidega uustulnukad hangetel hakkama ei saa, kuid nad on võimelised tegema palju niisugust, mis põhirelvastust täiendab.

Teiste sõnadega suudab Eesti toota ja välja töötada küllaltki kalleid sõjalisi tooteid, ohustamata seejuures relvaturu niigi keerukaid konkurentsiolusid, seda ka Euroliidu sees. Kui mitte arvesse võtta vägagi edukat Eurofighteri projekti, siis pole Euroopa Liidul rohkem vastastikuselt kasuliku sõjalise koostöö näiteid. Küll on aga vägagi teravat konkurentsi.

Balti riikide kaitseministrid ootavad kollektiivkaitse tugevdamist >>

Peale Suurbritannia lahkumist Liidu koosseisust asub relvatootmise edetabeli etteotsa Prantsusmaa, teisele kohale Saksamaa, järgnevad Rootsi, Itaalia ja Belgia. Ülejäänud riikide ettevõtted on esiviisiku mõne liikme kontrolli all. Vaid Šveits oma eduka ja omanäolise kaitsepoliitikaga moodustab erandi.

Ka väikesi relvatööstusettevõtteid on vaja

Tõenäoliselt oleks pisikeste relvatööstuste toetamine Baltimaades ja teistes väikese potentsiaaliga riikides isegi peamiste relvaturu suurkonkurentide ja kogu Euroliidu huvides. Uued tulijad tõstavad Euroopa üldist kaitsepotentsiaali ja vähendavad kulusid odavamate allhangete arvelt.

Konkurentsis USA-ga on Vanal Maailmal vähemalt üks eelis – suur hulk väikesi, jonnakaid ja püüdlikke ettevõtteid, kes suudavad välja mõelda häid lahendusi, mida saab suurtegijate tööstusvõimsustel hõlpsalt ja kiiresti juurutada.

Selle kohta on piisavalt näiteid. Ühe ajaloolise versiooni kohaselt ei loonud Thompson maailma esimest püstolkuulipildujat ise. Seda tegi väikese relvatöökoja omanik, kes oma mafioosost sõbra tellimusel kiirlaske-Winchesteri püüdis valmistada. Trummelsalv tekkis vintpüssile revolvritrumli lisamise katsete käigus, püssirohugaaside kasutamine automaatseks laadimiseks aga edutute laadimissüsteemidega eksperimenteerimise tulemusena.

Veel üheks näiteks sobib Teise maailmasõja enimtoodetud maastur Willys. Sellegi massiliselt toodetud mudeli konstrueeris praktiliselt põlve otsas väike autoettevõte American Bantam. Potentsiaalsete tellimuste arv osutus sedavõrd suureks, et kõik tootmislepingud ja loojakuulsuse võttis üle Willys-Overland Motors, mis riikliku tellimuse enda nimele sai.

Investeeringud rahvuslikku relvatööstusse võiks Eesti kanda kaitsekulutustesse, suurendades seeläbi veelgi oma NATO jaoks niigi rekordilist näitajat – mis hiljuti ilmunud Eurostati andmete kohaselt moodustab 2,4% SKP-st.

Merkel: Euroopa ei saa kaitse vallas USA-le loota >>

Samal ajal tasub meeles pidada, et sõjatööstus on võimudele kasulik veel ka seetõttu, et konfidentsiaalsuse ja salastatuse staatus võimaldab teda finantsjärelvalve pilgu alt eemal hoida. "Riigisaladuse" kategooria lubab salastada muu hulgas ka raha liikumise kanalid.

Maailmas liigutatakse suur osa poliitiliste tugigruppide ja lobitöötajate taskutesse jõudvat raha just läbi kaitsetööstuse ettevõtete. Kahtlemata hakatakse Eestiski loodavate sõjatööstusettevõtete fonde ka selleks otstarbeks kasutama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

60
Tagid:
kaitsekulutused, SKP, relvastus, kaitsetööstus, EL, NATO, Villem Rooda, USA, Euroopa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega