Euroopa Parlamendis tunnistati, ent õigustati Baltikumi venelaste diskrimineerimist

Euroopa Parlamendis tunnistati, ent "õigustati" Baltikumi venelaste diskrimineerimist

89
(Uuendatud 13:30 23.05.2018)
Euroopa Parlamendi uurimiskeskusest teatati, et osa venelaste ilmajätmine Eesti ja Läti kodakondsusest oli vajalik "rahvusriigi" ülesehitamiseks.

TALLINN, 23. mai — Sputnik. Euroopa Parlamendi uurimiskeskus andis välja aruande vene rahvusvähemuse olukorrast Eestis ja Lätis, milles puudutati ka massilise kodakondsusetuse küsimust nendes riikides.

Eesti ja Läti poolt on esitatud Brüsselile uus petitsioon mittekodanike õiguste asjus >>

Uurimiskeskuse eksperdid tunnistasid väljaande Life info kohaselt tõika valikulisest lähenemisest Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna õigustele. Nad tegid ka omapoolseid järeldusi nende riikide valitsuste poolt vastu võetud diskrimineerivate seaduste suhtes ja nende ajaloolisest vaatevinklist "põhjendatuse" kohta.

Diskrimineerida ei tohi, aga kui väga vaja, siis võib

Ekspertide hinnangul on nii Eesti kui Läti parlament olulise osa kohalikest venelastest seaduste tasandil nende vabariikide kodakondsusest ilma jätnud, põhjendades seda "rahvusriigi ülesehitamise vajadustega", ja ühtlasi "rahvusliku identiteedi ja demograafiliste probleemide hägustumise" kartuses.

Ehkki Brüsseli ja Euroopa kohtu ettepandult on seadusi kohalike kodanike naturaliseerimise kohta järk-järgult leevendatud, seda eriti keeleeksamite kohustuslike nõuete kahandamise ja standardiseerimise aspektist, on naturaliseerimismenetluse läbinud venelaste arv suhteliselt napp. Eksperdid seletasid antud tõika mitme põhjusega.

Lätimaa Vene Liidu juhi ülekuulamine kaitsepolitseis: küsimused ja vastused >>

Ise ei soovi

Esiteks, leiavad nad, annab isegi rahvusriigi kodakondsuse puudumise korral Euroopa Liidu liikmesriigi elaniku staatus võimaluse Schengeni viisaruumis ringi liikuda ja töötada.

Lisaks sellele välistab kodakondsuse puudumine sõjaväeteenistusse kutsumise, mille üle paljud noored inimesed siiralt rõõmustavad.

Täheldatakse ka venelaste loomulikku väljarännet teistesse Euroopa riikidesse ja tagasi Venemaale, Eestisse ja Lätisse jäänud eakad venelased aga ei taha enam ise "naturaliseeruda".

Aruandes osutatakse sellele, et Euroopa inimõiguste kohus on alati "kaudselt toetanud" Läti poliitikat keelduda Läti kodakondsuse andmisest nõukogudeaegsetele venelastest ümberasunutele. Ekspertide arvates ei ole Euroopa inimõiguste konventsioon antud juhul kohaldatav, kuna "õigus kodakondsusele ei kuulu vääramatute inimõiguste hulka".

Kodakondsus tähendab õigust omada õigusi

Uudisteportaal Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 24. aprillil arutas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon Eestis ja Lätis alaliselt elavate kodakondsuseta isikute õigusi ja vaatas ühtlasi läbi petitsiooni mittekodanike õigustest, mis esitati 2016. aasta juunis eurosaadikute Yana Toomi (Eesti), Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanoki (Läti) poolt.

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest >>

Ettekandega esinenud ekspert, Zürichi ülikooli teadusprojektide haldur, uuringu "Milleks on tarvis kodakondsust? Kodakondsus ja naturalisatsioon Lätis" Susanne Tönsmann väitis kokkutulnutele, et "kodakondsus on tähtis, sest see on seotud demokraatiaga" ja meenutas tuntud määratlust kodakondsuse kohta: kodakondsus tähendab õigust omada õigusi.

"Kodakondsuse alusel on olemas õigused, esmajoones õigus valimistest osa võtta. Olla kodanik tähendab kuuluda teatud kindlasse rühma. Kodanikud on üksteisega seotud, kõik nad on ühiskonna liikmed. Kodakondsus on seotud ühise ajalooga," loetles ekspert oma riigi kodaniku staatuse positiivseid külgi.

Tönsmann kõneles kokkutulnuile Eesti ja Läti 20. sajandi ajaloost ja oma iseseisvuse taastamisest nende poolt 1990. aastate algul. "Paljud endised NSV Liidu vabariigid valisid kodakondsuse nullvariandi, kuid Eestis ja Lätis toimiti teisiti: paljudest said kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega inimesed. See oli vahend inimeste kogukonnast väljajätmiseks," nentis ta.

Arutelu tulemuste põhjal toimus Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonis hääletamine. Puudu jäi kõigest üks hääl, et jätta "petitsioon avatuks", samas võttis komisjon vastu otsuse väljendada Euroopa Parlamendi seisukohta Eesti ja Läti valitsustele ja ühtlasi kirjas Euroopa komisjonile, kes jätkab mittekodanike probleemiga tegelemist.

89
Tagid:
kodakondsus, Euroopa Parlament, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega