Euroopa Parlamendis tunnistati, ent õigustati Baltikumi venelaste diskrimineerimist

Euroopa Parlamendis tunnistati, ent "õigustati" Baltikumi venelaste diskrimineerimist

75
(Uuendatud 13:30 23.05.2018)
Euroopa Parlamendi uurimiskeskusest teatati, et osa venelaste ilmajätmine Eesti ja Läti kodakondsusest oli vajalik "rahvusriigi" ülesehitamiseks.

TALLINN, 23. mai — Sputnik. Euroopa Parlamendi uurimiskeskus andis välja aruande vene rahvusvähemuse olukorrast Eestis ja Lätis, milles puudutati ka massilise kodakondsusetuse küsimust nendes riikides.

Eesti ja Läti poolt on esitatud Brüsselile uus petitsioon mittekodanike õiguste asjus >>

Uurimiskeskuse eksperdid tunnistasid väljaande Life info kohaselt tõika valikulisest lähenemisest Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna õigustele. Nad tegid ka omapoolseid järeldusi nende riikide valitsuste poolt vastu võetud diskrimineerivate seaduste suhtes ja nende ajaloolisest vaatevinklist "põhjendatuse" kohta.

Diskrimineerida ei tohi, aga kui väga vaja, siis võib

Ekspertide hinnangul on nii Eesti kui Läti parlament olulise osa kohalikest venelastest seaduste tasandil nende vabariikide kodakondsusest ilma jätnud, põhjendades seda "rahvusriigi ülesehitamise vajadustega", ja ühtlasi "rahvusliku identiteedi ja demograafiliste probleemide hägustumise" kartuses.

Ehkki Brüsseli ja Euroopa kohtu ettepandult on seadusi kohalike kodanike naturaliseerimise kohta järk-järgult leevendatud, seda eriti keeleeksamite kohustuslike nõuete kahandamise ja standardiseerimise aspektist, on naturaliseerimismenetluse läbinud venelaste arv suhteliselt napp. Eksperdid seletasid antud tõika mitme põhjusega.

Lätimaa Vene Liidu juhi ülekuulamine kaitsepolitseis: küsimused ja vastused >>

Ise ei soovi

Esiteks, leiavad nad, annab isegi rahvusriigi kodakondsuse puudumise korral Euroopa Liidu liikmesriigi elaniku staatus võimaluse Schengeni viisaruumis ringi liikuda ja töötada.

Lisaks sellele välistab kodakondsuse puudumine sõjaväeteenistusse kutsumise, mille üle paljud noored inimesed siiralt rõõmustavad.

Täheldatakse ka venelaste loomulikku väljarännet teistesse Euroopa riikidesse ja tagasi Venemaale, Eestisse ja Lätisse jäänud eakad venelased aga ei taha enam ise "naturaliseeruda".

Aruandes osutatakse sellele, et Euroopa inimõiguste kohus on alati "kaudselt toetanud" Läti poliitikat keelduda Läti kodakondsuse andmisest nõukogudeaegsetele venelastest ümberasunutele. Ekspertide arvates ei ole Euroopa inimõiguste konventsioon antud juhul kohaldatav, kuna "õigus kodakondsusele ei kuulu vääramatute inimõiguste hulka".

Kodakondsus tähendab õigust omada õigusi

Uudisteportaal Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 24. aprillil arutas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon Eestis ja Lätis alaliselt elavate kodakondsuseta isikute õigusi ja vaatas ühtlasi läbi petitsiooni mittekodanike õigustest, mis esitati 2016. aasta juunis eurosaadikute Yana Toomi (Eesti), Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanoki (Läti) poolt.

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest >>

Ettekandega esinenud ekspert, Zürichi ülikooli teadusprojektide haldur, uuringu "Milleks on tarvis kodakondsust? Kodakondsus ja naturalisatsioon Lätis" Susanne Tönsmann väitis kokkutulnutele, et "kodakondsus on tähtis, sest see on seotud demokraatiaga" ja meenutas tuntud määratlust kodakondsuse kohta: kodakondsus tähendab õigust omada õigusi.

"Kodakondsuse alusel on olemas õigused, esmajoones õigus valimistest osa võtta. Olla kodanik tähendab kuuluda teatud kindlasse rühma. Kodanikud on üksteisega seotud, kõik nad on ühiskonna liikmed. Kodakondsus on seotud ühise ajalooga," loetles ekspert oma riigi kodaniku staatuse positiivseid külgi.

Tönsmann kõneles kokkutulnuile Eesti ja Läti 20. sajandi ajaloost ja oma iseseisvuse taastamisest nende poolt 1990. aastate algul. "Paljud endised NSV Liidu vabariigid valisid kodakondsuse nullvariandi, kuid Eestis ja Lätis toimiti teisiti: paljudest said kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega inimesed. See oli vahend inimeste kogukonnast väljajätmiseks," nentis ta.

Arutelu tulemuste põhjal toimus Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonis hääletamine. Puudu jäi kõigest üks hääl, et jätta "petitsioon avatuks", samas võttis komisjon vastu otsuse väljendada Euroopa Parlamendi seisukohta Eesti ja Läti valitsustele ja ühtlasi kirjas Euroopa komisjonile, kes jätkab mittekodanike probleemiga tegelemist.

75
Tagid:
kodakondsus, Euroopa Parlament, Läti, Eesti