Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks

104
(Uuendatud 13:34 22.05.2018)
Narva ümberkujundamine "lahedaks" linnaks on osa Eesti võimude uuest strateegiast venekeelse elanikkonna integreerimisel, kirjutab Suurbritannia ajakirja The Economist autor.

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Vanad hallid stalinistlikud majakobakad, auklikud teed ja hirmuäratavad kommunismiajastu väljakud vaevalt et hipsterite kogunemiskohaks sobiksid. Kuid Narva — Venemaa piiril asuv Eesti linn, hakkas äkki selliseks muutuma, vahendab Inosmi viitega ajakirjale The Economist.

"Viimase kuue kuu jooksul on Narva Eestis moodi läinud. Igaüks tahab sinna minna," ütleb Helen Sildna, septembris esmakordselt Narvas toimuva muusikafestivali Tallinn Music Week korraldaja.

President kolib sügisel kuuks ajaks Narva >>

Mahajäetud tehasehooned, odav elamispind ja judinad peale ajav asukoht Venemaa ja Lääne kultuuride piiril meelitab trendsettereid — igatahes loodavad nii Eesti ametnikud. Narva ümberkujundamine "lahedaks" (originaalis cool, ilma jutumärkideta) linnaks on osa Eesti võimude uuest strateegiast venekeelse elanikkonna integreerimisel.

Peaminister Jüri Ratas Narva Vaba Lava ehitamise kohal
© Фото : Vabariigi Valitsus

Pärast Krimmi liitmist Venemaaga 2014. aastal uurisid lääne ajakirjanikud maakaarte, otsides paiku, mis võiksid olla järgmised Vladimir Putini hitlistis. Ja nii sattusid nad Narva peale, kus peaaegu kogu elanikkond räägib vene keelt.

Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam — Briti ajakirjanikud teavad>>

Vaade Vene lipule ja piirivalvuritele keskaegse linnuse juures kitsa jõe teisel kaldal sobis uudiste taustaks idealselt. Ootamatult sattus Narva rahvusvaheliste uudiste pealkirjadesse nimetusega "järgmine Krimm".

Selline lähenemine on alati olnud liialt lihtsustatud. Narva elanikel võib olla kultuurilisi, ajaloolisi ja keelelisi sidemeid Moskvaga, kuid vähesed neist soovivad Venemaal elada. Eestis on palgad, pensionid ja elatustase kõrgemad kui teisel pool piiri.

Narva pole Krimm ja Eesti ei ole Ukraina. Ta on palju vähem korrumpeerunud ning ka ELi ja NATO liige. Seepärast on Venemaal palju raskem sekkuda Eesti asjadesse võrreldes Ukrainaga.

Valitsus soovib idapiiri täielikku väljaehitamist >>

Ja kui vene keelt kõnelevad eestimaalased kunagi võib-olla mõtlesidki, et piiri liigutamine oleks hea mõte, siis verevalamine Ida-Ukrainas on need fantaasiad hajutanud. Tundus, et Narvat kiputakse ignoreerima ja majanduslikult tehakse talle liiga. Nüüd võib olukord hakata muutuma.

Julge ja hakkaja loometeater võttis üle meedia loodud klišee, et "Narva on järgmine". Mitte poliitiliselt, vaid kultuuriliselt.

President Kersti Kaljulaid Narvas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kohalikud omavalitsused kasutasid väljendit oma taotluses saada Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks, mis tooks siia ELi raha ja investeeringuid Tallinnast. Mahajäetud vabrikust ehitatakse keskvalitsuse abiga teatri- ja galeriikompleks.

Residendiprogramm võimaldab kunstnikel elada ja töötada lagunevas XIX sajandi hiilguses — endises Kreenholmi tekstiilivabrikus, kus saja aasta eest töötas 10 000 inimest, mis tegi temast Venemaa tsaariimpeeriumi suurima tehase.

Pr Sildna nimetab seda "Ida-Berliini efektiks", mille mõte seisneb tema arvates selles, et muuta see koht vingeks, meelitades siia kunstnikke ja avangardi, tekitades lärmi, mis ärataks tavaliste inimeste tähelepanu ja võib-olla looks viljaka pinnase erainvesteeringuteks.

See on äärmiselt vajalik. Narva elanikkond vananeb ja väheneb, linnas on kõrge töötuse tase, mis muudab selle piirkonna Eesti üheks kõige vaesemaks. Aasta aastalt meedias ilmunud vältimatut sissetungi ennustavad pealkirjad ei lasknud siin luua soodsaid tingimusi.

Kaljulaid: Ida-Virumaa pole vaenulik, venestunud ega räämas >>

Seepärast ei suuda kohalikud ettevõtjad tihti saada välisrahastust, kesklinnas on vaid mõned kohvikud, baarid ja restoranid. 25 aasta jooksul ei ole siin äritulust ehitatud ühtegi uut hoonet.

See piirkond on ülejäänud Eesti territooriumist eraldatud ka keeleliselt. Umbes 95% elanike emakeel on vene keel, mistõttu tänavatel kuuleb eesti keelt väga harva. See raskendab Narva elanikel eesti keele õppimist.

Paljudel on raske isegi selle aluste endale selgekstegemisega. Valitsuse andmetel ei oska umbes 20 protsenti inimestest eesti keelt üldse. Teistest riikidest tulevaid eestlasi, kellest paljud ei oska vene keelt, on Narva võimeline panema end siin võõraina tundma.

Kuid Eesti on muutumas. Ellu on astumas uus, globaalse mõtlemisega põlvkond, kes on sündinud 1980-ndatel ja 1990-ndatel aastatel, kellel ei ole Nõukogude Liidu taaka. Mõlema kogukonna noored on rohkem huvitatud tulevikust kui mineviku ebaõiglusest. Ka Eesti valitsus on oma lähenemist muutmas.

"Varem ei rääkinud me venekeelsetega, vaid lihtsalt ütlesime neile, mida nad peaksid tegema: õppima eesti keelt, et nad peaksid integreeruma," ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Kiisler: Ida-Virumaa on Eesti tööstuse Meka >>

Ta märkis, et eestlased on nüüdseks mõistnud, et nad peavad venekeelsete suhtes muutuma avatumaks. Venemaa ja Lääne vaheliste pingete kasvades võib Narva olla ülejäänud EL-le meeldetuletuseks, et vene keele rääkimine emakeelena ja Putini toetamine ei pruugi olla üks ja seesama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

104
Tagid:
poliitika, ühiskond, majandus, The Economist, valitsus, Helen Sildna, Ida-Virumaa, Suurbritannia, Narva, Eesti, Krimm, Venemaa