Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks

110
(Uuendatud 13:34 22.05.2018)
Narva ümberkujundamine "lahedaks" linnaks on osa Eesti võimude uuest strateegiast venekeelse elanikkonna integreerimisel, kirjutab Suurbritannia ajakirja The Economist autor.

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Vanad hallid stalinistlikud majakobakad, auklikud teed ja hirmuäratavad kommunismiajastu väljakud vaevalt et hipsterite kogunemiskohaks sobiksid. Kuid Narva — Venemaa piiril asuv Eesti linn, hakkas äkki selliseks muutuma, vahendab Inosmi viitega ajakirjale The Economist.

"Viimase kuue kuu jooksul on Narva Eestis moodi läinud. Igaüks tahab sinna minna," ütleb Helen Sildna, septembris esmakordselt Narvas toimuva muusikafestivali Tallinn Music Week korraldaja.

President kolib sügisel kuuks ajaks Narva >>

Mahajäetud tehasehooned, odav elamispind ja judinad peale ajav asukoht Venemaa ja Lääne kultuuride piiril meelitab trendsettereid — igatahes loodavad nii Eesti ametnikud. Narva ümberkujundamine "lahedaks" (originaalis cool, ilma jutumärkideta) linnaks on osa Eesti võimude uuest strateegiast venekeelse elanikkonna integreerimisel.

Peaminister Jüri Ratas Narva Vaba Lava ehitamise kohal
© Фото : Vabariigi Valitsus

Pärast Krimmi liitmist Venemaaga 2014. aastal uurisid lääne ajakirjanikud maakaarte, otsides paiku, mis võiksid olla järgmised Vladimir Putini hitlistis. Ja nii sattusid nad Narva peale, kus peaaegu kogu elanikkond räägib vene keelt.

Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam — Briti ajakirjanikud teavad>>

Vaade Vene lipule ja piirivalvuritele keskaegse linnuse juures kitsa jõe teisel kaldal sobis uudiste taustaks idealselt. Ootamatult sattus Narva rahvusvaheliste uudiste pealkirjadesse nimetusega "järgmine Krimm".

Selline lähenemine on alati olnud liialt lihtsustatud. Narva elanikel võib olla kultuurilisi, ajaloolisi ja keelelisi sidemeid Moskvaga, kuid vähesed neist soovivad Venemaal elada. Eestis on palgad, pensionid ja elatustase kõrgemad kui teisel pool piiri.

Narva pole Krimm ja Eesti ei ole Ukraina. Ta on palju vähem korrumpeerunud ning ka ELi ja NATO liige. Seepärast on Venemaal palju raskem sekkuda Eesti asjadesse võrreldes Ukrainaga.

Valitsus soovib idapiiri täielikku väljaehitamist >>

Ja kui vene keelt kõnelevad eestimaalased kunagi võib-olla mõtlesidki, et piiri liigutamine oleks hea mõte, siis verevalamine Ida-Ukrainas on need fantaasiad hajutanud. Tundus, et Narvat kiputakse ignoreerima ja majanduslikult tehakse talle liiga. Nüüd võib olukord hakata muutuma.

Julge ja hakkaja loometeater võttis üle meedia loodud klišee, et "Narva on järgmine". Mitte poliitiliselt, vaid kultuuriliselt.

President Kersti Kaljulaid Narvas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kohalikud omavalitsused kasutasid väljendit oma taotluses saada Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks, mis tooks siia ELi raha ja investeeringuid Tallinnast. Mahajäetud vabrikust ehitatakse keskvalitsuse abiga teatri- ja galeriikompleks.

Residendiprogramm võimaldab kunstnikel elada ja töötada lagunevas XIX sajandi hiilguses — endises Kreenholmi tekstiilivabrikus, kus saja aasta eest töötas 10 000 inimest, mis tegi temast Venemaa tsaariimpeeriumi suurima tehase.

Pr Sildna nimetab seda "Ida-Berliini efektiks", mille mõte seisneb tema arvates selles, et muuta see koht vingeks, meelitades siia kunstnikke ja avangardi, tekitades lärmi, mis ärataks tavaliste inimeste tähelepanu ja võib-olla looks viljaka pinnase erainvesteeringuteks.

See on äärmiselt vajalik. Narva elanikkond vananeb ja väheneb, linnas on kõrge töötuse tase, mis muudab selle piirkonna Eesti üheks kõige vaesemaks. Aasta aastalt meedias ilmunud vältimatut sissetungi ennustavad pealkirjad ei lasknud siin luua soodsaid tingimusi.

Kaljulaid: Ida-Virumaa pole vaenulik, venestunud ega räämas >>

Seepärast ei suuda kohalikud ettevõtjad tihti saada välisrahastust, kesklinnas on vaid mõned kohvikud, baarid ja restoranid. 25 aasta jooksul ei ole siin äritulust ehitatud ühtegi uut hoonet.

See piirkond on ülejäänud Eesti territooriumist eraldatud ka keeleliselt. Umbes 95% elanike emakeel on vene keel, mistõttu tänavatel kuuleb eesti keelt väga harva. See raskendab Narva elanikel eesti keele õppimist.

Paljudel on raske isegi selle aluste endale selgekstegemisega. Valitsuse andmetel ei oska umbes 20 protsenti inimestest eesti keelt üldse. Teistest riikidest tulevaid eestlasi, kellest paljud ei oska vene keelt, on Narva võimeline panema end siin võõraina tundma.

Kuid Eesti on muutumas. Ellu on astumas uus, globaalse mõtlemisega põlvkond, kes on sündinud 1980-ndatel ja 1990-ndatel aastatel, kellel ei ole Nõukogude Liidu taaka. Mõlema kogukonna noored on rohkem huvitatud tulevikust kui mineviku ebaõiglusest. Ka Eesti valitsus on oma lähenemist muutmas.

"Varem ei rääkinud me venekeelsetega, vaid lihtsalt ütlesime neile, mida nad peaksid tegema: õppima eesti keelt, et nad peaksid integreeruma," ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Kiisler: Ida-Virumaa on Eesti tööstuse Meka >>

Ta märkis, et eestlased on nüüdseks mõistnud, et nad peavad venekeelsete suhtes muutuma avatumaks. Venemaa ja Lääne vaheliste pingete kasvades võib Narva olla ülejäänud EL-le meeldetuletuseks, et vene keele rääkimine emakeelena ja Putini toetamine ei pruugi olla üks ja seesama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

110
Tagid:
poliitika, ühiskond, majandus, The Economist, valitsus, Helen Sildna, Ida-Virumaa, Suurbritannia, Narva, Eesti, Krimm, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega