Rinde kohalolekukontrolli käigus mälestasid erinevate riikide elanikud sõjaveterane

"Rinde kohalolekukontroll": erinevate riikide elanikud mälestasid sõjaveterane

47
(Uuendatud 14:52 09.05.2018)
Sputniku pressikeskustes meenutati endise NSV Liidu kaheksas vabariigis natsliku Saksamaa üle saavutatud suure võidu kojutoojaid ja arutati "ümberkirjutamata" ajaloo säilitamise olulisust – ilma et püütaks pesta puhtaks kurjategijaid või alahinnata nõukogude rahva mõju Teise maailmasõja tulemustele.

ТАLLINN, 9. mai — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Teisipäeval, 8. mail, Wehrmachtile tingimusteta kapituleerumise aktile 1945. aastal allakirjutamise aastapäeval leidis aset Moskva, Tallinna, Minski, Biškeki, Jerevani, Chișinău, Tbilisi ja Bakuu vaheline videosild pealkirjaga "Rinde kohalolekukontroll" ("Фронтовая перекличка" — vene k.).

Участники видеомоста Фронтовая перекличка в московском пресс-центре МИА Россия сегодня
© Sputnik /
Videosilla osalised

Peaaegu iga perekond endise Nõukogude Liidu vabariikidest, kinnitasid üritusest osavõtjad, oli nii või teisiti seotud Suure Isamaasõjaga – sõditi ja töötasid tagalas nende sugulased ning selles nimekirjas on paljudel peredel hukkunuid või haavata saanuid. Tol hetkel ühtse riigi elanikud võitlesid üheskoos ülemaailmse kurjuse vastu ja selles võitluses olid osalisteks kõik Nõukogude Liidu rahvad.

"Kõik andsid oma panuse natsismi purustamisse. Ja pole vaja lammutada ajalugu selle järgi, kus oli rohkem Nõukogude Liidu kangelasi ja kellel oli rohkem Kuulsuse ordeni kavalere. See oli ühtne riik ja ühtne rahvas selle sõna poliitilises tähenduses, oli üks armee ja oli üks-sama kangelaslikkus. Kangelastegu on üks ja sama ka täna," väitis videosilla käigus Moskva ajaloolane ja politoloog Armen Gasparjan.

Saksamaa: lõpetage NSV Liidu panuse moonutamine fašismivastases võitluses >>

"Pole tarvis kedagi mustast valgeks rääkida ja siin tuleb olla radikaalne: fašistidel polnud peale meie hävitamise mingit missiooni. Ja seda vastikum on, kui keegi üritab seeüle kahemõtteliselt arutada, lurjuste suhtes pooltoone kasutada," leiab Valgevene vabariikliku ühiskondliku organisatsiooni Belaja Rusj esimees Gennadi Davõdko. Nagu teisedki videosilla külalised, avaldas ta kahetsust, et tihtilugu omistatakse halvale positiivseid jooni.

Filmi Sobibor Tallinna esmaesitlusel inimesed nutsid
© Sputnik / Денис Пастухов, Владимир Новиков

Eestist osalesid Suure Isamaasõja veteranid

Sputniku Tallinna pressikeskuses hoidis vestlust tähelepanuväärselt ülal tõeline sõjaveteran, lahingutest vahetult osa võtnud Iosif Šinder. Ta sattus rindele 1943. aastal 19-aastasena ja osales Keskrinde 75. diviisi koosseisus ühes tolle sõja kõige karmimas lahingus – lahingus Kurski kaarel ning seejärel lahingutes Dnepri forsseerimisel.

Esimese Ukraina rinde koosseisus võttis ta osa Kiievi vabastamisest ning Esimese Valgevene rinde koosseisus kihutas sakslased läände. Nendes lahingutes sai ta haavata ja saadeti haiglasse. Haiglast jõudis Iosif Šinder taas Esimesele Valgevene rindele. Sel ajal ilmus Stalini käsk, mille alusel keskharidusega noormehed saadeti Moskva kõrgemasse Vene NFSV Ülemnõukogu nimelisse ohvitseride kooli. Selle õppeasutuse kursandina osales Iosif Šinder 1945. aastal Võidupüha paraadil Punasel väljakul.

Filmi "Sobibor" Tallinna esmaesitlusel inimesed nutsid >>

Seda ajaloolist paraadi, mida juhatas marssal Rokossovski ja mille võttis vastu marssal Žukov, meenutaski Iosif Šinder "Rinde kohalolekukontrollil". "Ma osalesin paraadil Moskva garnisoni ja sõjakoolide ühendpolgu koosseisus. Meie kolonn lõpetas paraadi ja paiknes selle koha vastas, kuhu eriosakond heitis fašistide lipud. Kroonikasse küll ei sattunud, aga kõik me nägime, kuidas marssal Žukov laskis oma valgel ratsul kapjadega maas vedelevatel vaenlase lippudel kõvasti trampida.

Участник Великой Отечественной войны Иосиф Шиндер
© Sputnik / Вадим Анцупов
Suure Isamaasõja veteran Iosif Šinder

Marssisime võitjate uhkusega ning otse meie järel liikusid lahingumasinad. Õhtul, pärast pidulikku õhtusööki autasustati igaüht meist medaliga võidu eest fašistliku Saksamaa üle ja anti tunnistus võiduparaadist osavõtmise kohta. Kõik kallistasid, suudlesid ja olid õnnelikud, et võitsime ja ellu jäime!" jutustas Iosif Šinder, paljude autasude omanik, mille hulgas on ka Punatähe orden ja Isamaasõja orden ning medalid Vapruse eest.

Oli ka naljakas episood, mis juhtus paraadiks valmistumisel, mis toimus Moskva kesklennuväljal. Marssal Žukov isiklikult tuli kontrollima, kuidas ettevalmistus kulgeb.

Riigidepartemang soovitab ameeriklastel vaadata Venemaa filmi "Sobibor" >>

"Munder oli tal üleni ordeneid ja medaleid täis, aga meil oli kange soov teada saada, kui palju neid on. Ja me hakkasime vaidlema: mina ütlesin, et 60, keegi arvas, et 50, keegi 40 ja nii edasi. Ja kui tuli esimene marssali eest läbimarssimine, siis temast korralikus rivis möödumise asemel käis mingi üksteise otsa komistamine ja tõuklemine, sest kõik lugesid kokku tema mundril olevaid ordeneid. Loomulikult sai kooli ülem märkuse halva ettevalmistuse eest ning hiljem saime tema käest oma "ata-ata" meiegi. Eks meie lubasime päris võiduparaadil ideaalselt marssida ja täitsime oma lubaduse, mille eest saime hiljem tänuavalduse," lausus Iosif Šinder.

Ühesõnaga, seda vaidlust veteran ei võitnud. Seda uudisteportaalile Sputnik Eesti kommenteerides lausus Iosif Šinder naerdes, et ordeneid ja medaleid oli legendaarse nõukogude marssali rinnal ühtekokku 48.

Teine videosilla külaline Sputnik Eesti pressikeskuses, arhitekt ja Tallinna Vene muuseumi endine direktor Larissa Ušnitškova jutustas oma isast Mihhail Sobolevist, kes sündis ja elas Pihkva oblastis Petseris (nagu teada, kuulus see linn aastail 1920–1940 Eestile). Ta võitles Kodusõjas Punaarmee ridades, ent Suure Isamaasõja ajal jäi koos perega – abikaasa ja väikeste lastega – Saksa okupatsiooni alla ja oli partisan.

Sputnik Eesti käivitab aktsiooni "Sõja portreed" >>

Seepeale sattus Mihhail Sobolev koonduslaagrisse ja ehkki 1944. aastal õnnestus tal koju tagasi pääseda, oli tervis juba paraku kõvasti räsitud ning 1947. aastal Larissa Ušnitškova isa suri. Vanaema Maria Fjodorovna aga kasvatas ja tõstis üksipäini jalule viis last. "Nende seas oli ka minu ema. Tänu vanaemale olen mina gisündinud ja me meenutame seda kogu perega," lausus Ušnitškova.

Архитектор, экс-директор Таллиннского Русского музея Лариса Ушничкова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Arhitekt ja Tallinna Vene muuseumi endine direktor Larissa Ušnitškova

Videosild "Rinde kohalolekukontroll" ühendas erinevaid, praegusel ajal niivõrd erinevaid riike kõigi jaoks ühise Võidupüha tähistamisel. 9. mai eelõhtul tuleb meeles pidada, nagu ütles Armen Gasparjan, et nende aastate sündmused kõiki endise NSV Liidu rahvaste jaoks ühine teine sünnipäev: "Meid teiega ei oleks lihtsalt olemas, kui meie isad ja vanaisad poleks korda saatnud võimatut."

Seetõttu on suure võidu püha oluline paljudele riikidele ja mitte ainult nendele, kes kuulusid NSV Liidu koosseisu. Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti juba kirjutas, toimusid või toimuvad paljudes maailma linnades Surematu Polgu aktsioonid. Näiteks 6. mail juhtis toda rongkäiku Portugali pealinnas Lissabonis Venemaa esindaja Eurovisioonil Julia Samoilova, samasugused aktsioonid leidsid aset Zürichis ja Genfis (Šveits), Manchesteris (Suurbritannia), Liège´s (Belgia), Viinis (Austria), Ankaras (Türgi).

Eestis toimub aktsioon Surematu Polk võidupühal, 9. mail kolmes linnas – Tallinnas, Sillamäel ja Narvas.

Surematu polk 2018 üritused Eestis
© Sputnik / Deniss Grabussov
"Surematu polk 2018" üritused Eestis
47
Tagid:
veteranid, videosild, võidupüha, 9. mai, Suur Isamaasõda, Surematu polk, Chișinău, Tbilisi, Jerevan, Biškek, Minsk, Bakuu, Moskva, Eesti, Venemaa, Tallinn
Teema:
Suure Isamaasõja võidu 73. aastapäev (19)