Lennusadamas toimus piraatlusele ja sellevastasele laevakaitsele pühendatud merefoorum

Laevakaitsja: merel tuleb palvetada ja valida sobiv marsruut

115
(Uuendatud 12:47 06.08.2018)
India vanglast naasnud Eesti laevakaitsjad jutustasid tänapäeva piraatidest, nende vastu laevade kaitsmise viisidest ja laevakaitsetööst.

ТАLLINN, 1. mai — Sputnik, Svetlana Burceva. Kaasaegsele laevade piraatluse eest kaitsmisele pühendatud merefoorumile Meremuuseumi Lennusadamasse kogunenud külalised said suhelda tõeliste laevakaitsjatega, kes aastatepikkuse meretööga olid kogunud rikkaliku kogemustepagasi ja unustamatuid muljeid kohtumistelt nüüdisaegsete, aga mitte kuigivõrd raamatutegelastele vastavate piraatidega. Laevakaitsjate emotsionaalset elavat jutustust ilmestasid värvilsaidid ja videod.

Laevakaitsjad mõisteti õigeks tänu kahtlasele merekaardile >>

Tänapäevasele piraatlusele ja sellevastasele laevakaitsele pühendatud merefoorumil esinesid Eesti laevakaitsjate meeskonna liikmed Igor Blinkov ja Raigo Kutsmann, kes saabusid 2017. aasta detsembris tagasi Indiast, kus nad olid sunnitud neli aastat vangistuses veetma, olles alustanud tööd laevakaitsjatena juba 2011. aastal, ning neil on selja taga juba üle neljakümne reisi.

Kümme aastat tagasi teatasid kõikide maailmajagude meediakanalid piraatide kallaletungidest kaubalaevadele ja lõbusõidujahtidele ning nõudlus laevakaitsjate järele kasvas mitmekordseks. Enamik laevafirmasid oli valmis maksma lisatasu laeva pardal turvalisuse tagamise eest isegi vaatamata sellele, et laevakaravane saatsid sõjalaevad. Kõige ohtliukumaks piirkonnaks maailmas oli ja on tänaseni laevakaitsjate sõnul Adeni laht.

"Selles piirkonnas elu merel keeb, käib elav kaubavahetus, saabuvad kõige erinevamatest suundadest transiidvood. Sadamates sõeluvad suurte laevade vahel Keenia, Sansibari, Somaalia asukate paadikesed. Nende hulgas on ka rahumeelseid kalureid," kirjeldas pilti Igor Blinkov ja lisas, et kui kaubalaevade ümber askeldavad siia-sinna paadid, paadikesed, pargased, aga Bab el Mandebi väin sunnib sinna liikuma ka sõna otseses mõttes röövkalu, tõmbuvad ka kõige kogenumate kaptenite närvid pingule.

Laevakaitsjad said riigilt kokku 120 000 eurot abi >>

Merevägi appi

Rünnakute vältimiseks kogunevad laevad karavanidesse mida saadavad sõjalaevad. Tavaliselt lähevad kõige aeglasema käiguga laevad kõige ees ning need, mis on suutelised kiiremini liikuma, kulgevad voori lõpus. Sõjalaev helikopteriga pardal asub laevakaravanist 10 miili eespool. Eeldatakse, et sõjalaevade olemasolul mingeid ekstsesse tekkida ei tohiks.

Сомалийские пираты
© REUTERS / Feisal Omar
Somaalia piraadid

Ent ometi on piraatidel laevade sõjalaevade ja kopteritega sõjalaevade ees eeliseid – selleks on nende mobiilsus. Piraadid ei kasuta suuri laevu, ei püüa hõivatud laeva meeskonda hävitada.

Tänapäeva piraatlus on enamikul juhtudest omamoodi äritegevus.

Piraate ei huvita nüüd naljalt laevade last, mis reeglina on kindlustatud ning see tähendab, et laevaomanik ja lasti omanik võivad äärmisel juhul oma omandi tagasisaamisest loobuda. Seevastu inimeste eest võib volilt raha küsida. Väljaostusumma kogu laeva meeskonna eest võib Blinkovi sõnul alata 10 miljonist dollarist. Lunaraha nõuavad ja saavad piraadid alati sularahas, mis antakse neile üle läbipaistmatutes pakendites või sageli otse helikopterilt alla visates.

Cудовой охранник Игорь Блинков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti laevakaitsjate meeskonna liige Igor Blinkov

India ookeani piraadid

Kõige enam on nende hulgas somaallasi. Laevakaitsjad mõistavad Aafrika riikide, Indoneesia ja Filipinide elanikel silma järgi vahet teha – see on merelisel kohtumisel abiks.

Piraadid kasutavad Blinkovi sõnul pisikesi plastikpaate – skiffe – pikkusega kuni kümme meetrit, nagu neid on kaluritel, kuid varustatult võimsate kvaliteetsete mootoritega. Lihtsaks silmanähtavaks tunnuseks, et paadis viibivatel inimestel ei ole just parimad kavatsused, on paadis leiduvad relvad, mille seas võib sageli kohata käsigranaadiheitjat RPG-7 ning konksuga varustatud trappi – kerget redelit mis võimaldab laeva pardale pääseda.

Mikser: teen valitsusele ettepaneku vabastada laevakaitsjad tagasimaksekohustusest >>

Mõnikord ei ole relvi näha – need riputatakse parda taha ja siis ei saa kindel olla, kas tegemist ei ole kalurite või lihtsalt salakaubavedajatega. Ja üksnes meresõidu tähenduses suur kiirus – kuni 25 sõlme tunnis – ning laevale ohtlikult lähedale loovimine annab tunnistust sellest, et paadis istuvad reisijad ei ole lihtsalt süütud kalurid.

"Niisuguse paadiga suurele täislastis laevale päris ligi tulla ei saa, kuna tegemist on väga kiire alusega," selgutas laevakaitsja. Skifid on piraadiäri mobiilseks osaks. Piraatide taktikaline rühm baseerub niinimetatud emalaeval, kus on tallel kütusevaru, toidutagavara ja suur hulk inimesi.

"Piraadid on Aafrikas sündinud, kogu elu merel seilanud ja vesi on nende jaoks sünnist saati tuttav stiihia. Nad tegutsevad kogu aeg paljajalu," ütles Blinkov ja põhjendas, et see tõsiasi on toonud kaasa ühe mooduse piraatidele vastu hakata – ohtlike piirkondade läbimise ajaks puistatakse kitsamad käigud laevadel sageli klaasikilde täis.

Kui sõjaväelastel õnnestub piraatide paat kinni püüda, saavad nad kontrollida, kas paadis on relvi. Aga piraadid heidavad sageli relvad üle parda ja süüdistada pole neid siis milleski. Aga uut Hiinas toodetud Kalašnikovi automaati osta pole Adeni väinas Blinkovi sõnul mingi probleem. "Sõjaväelased hoiavad piirkonda onma kontrolli all. Aga tuleb mainida, et tegemist on India ookeaniga – absoluutselt kõike kontrollida nad lihtsalt ei suuda," lausus laevakaitsja.

Iga laev võib tagada endale täiendava kaitse

Tagamaks endale piraatide eest kaitsvat veekardinat, paigaldatakse laeva reelinguile kaitsekilbiks kõrgsurvepumbaga ühendatud veevoolikud, mis kõrgsurvega vett välja pressivad.

Ühtlasi paigaldatakse pardale reelingust mõõtes 90-kraadise nurga all metalltorud, mille otstesse kinnitatakse vettelastud kaprontross. "Piraatide väikepaadi sõukruvi võib selle trossi külge takerduda ja paadi mootor sureb välja. Ettevaatusabinõu, aga vahel toimib seegi," selgitas Blinkov.

Laeva pardale paigutatakse relvaimitatsioonidega mannekeenid andmaks piraatidele märku, et laev liigub kaitse all. Aga ei ole kuigi tõhus abinõu, tunnistas Blinkov, sest piraadid jälgivad pardalolevate inimeste käitumist ja valivad välja need, kes blufivad või on kehvemini kaitstud.

Laevakaitsjad saavad loa Indiast lahkuda >>

Kui piraatide plaanid ei taltu, kasutab laeva kapten halssimist, mis tähendab, et kõigutab laeva küll paremale, küll vasemale, et tekitada lainetust ja takistada väikepaadil laevale läheneda.

Kui aga piraadid on otsustanud laeva pihta granaadiheitjast tule avada, on vastupanu peaaegu kasutu. Siis läheb käiku äärmusabinõu – meeskond sulgub oma kantsi. Kants, selgitas laevakaitsja, kujutab endast erilist kohta, mis peab igal kaubalaeval tingimata olemas olema ja kus saab piraatide eest varjuda. Reeglina läheb ka laevakaitse sellisel juhul varjesse peitu.

Inimeste pihta tulistada ei tohi

Üks laevakaitsjate ülesandeid seisneb meeskonna ettevalmistamises mistahes liiki ebameeldivusteks, mis võivad reisi ajal esile kerkida. Meeskond peab piraatidele näitama, et neil ei ole hirmu ja et pardal on kutseline kaitsemeeskond.

"Reeglina reageerivad piraadid rahumeelselt. Tegemist ei ole sõjaga. Aga kui nad aru ei saa, näitab kaitsemeeskond relvi. Äärmisel juhul võib paadi liikumistee suunas tule avada." selgitas Igor Blinkov.

"Kaitse ülesanne on mitte tappa, mitte mingil juhul haavata, vaid mitte anda piraatidele võimalust pardale ronida. Kohaliku elaniku tapmine India ookeanil tähendab tohutut probleemi sõltumata sellest, mispärast see juhtus. Mitte mingid seadused seal meid ei kaitse," ütles Igor Blinkov.

Cудовой охранник Игорь Блинков и судовой охранник Райго Кустманн
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti laevakaitsjate meeskonna liikmed Igor Blinkov

Kui Aafrikas saab kohalik elanik kokkupõrkes välismaalastega surma, järgneb sellele skandaal ja näiteks niisugused seletused: "Me tahtsime joogivett paluda, aga meid tulistatakse. Relvi meil ei ole (relvad on üle parda visatud – toim.), makske 15 miljonit dollarit ja me ei anna teid kohtu alla. Te tapsite meie mehe!"

"See oli kõige parem kalur. Ta teadis, kus kala püüda, tema käes olid paadikuuri võtmed. Aga teie tapsite ta! Me ei tea, kuidas edasi elada. Andke raha!"

"Enam pole kedagi, kes pullikarja kamandaks! Isa on nüüd sant ja pere sureb nälga. Makske meile raha!"

Vanglast vabastatud laevakaitsjad said majutuse >>

Isegi laeva pardale pääsenud piraati on parem mitte puutuda, sest kohtus tõestada, et tegemist on piraadiga, läheb raskeks. Selgub, et esineb ka probleem Aafrikast pärit "jänestega", kes kogunevad laeva pardale, poevad kuhugi peitu ja sõidavad niiviisi Euroopasse.

Igas laevas korraldab meeskond enne väljumist kõikide laevaruumide põhjaliku läbikontrollimise, aga "jäneseid" satub ikka sagedasti ette. "Ja alati leidub inimene, kes teab "jänesest" kõike ja sedagi, kus ta antud hetkel peab parajasti viibima. Ühesõnaga, midagi ei anna püssilasuga lahendada ega midagi kohtus tõestada. Tegemist on inimfaktoriga," ütles Blinkov.

Pealekauba hõlmab laeva meeskond ja kaitsemeeskond eri riikide kodanikke. Laevgi kulgeb oma lipu all. Kokkuvõttes on Igor Blinkovi sõnul väga keeruline kõigi riikide seadusi ühes kaasuses kokku sobitada.

Viimasel ajal on piraadirünnakuid vähemaks jäänud. Laevakaitses kasutatakse aina enam hindusid, kes on nõus isegi vaid toidu eest tööd tegema. Spetsialistidena on nad viletsad, leiab Igor Blinkov, aga näilise kaitse laeva peal nad loovad. Ent laevakaitsjad on veendunud, et piraadirahu võib ühel hetkel otsa lõppeda.

"Ma arvan, et peab üles kasvanma veel üks põlvkond, kes astub ellu vaesena ja tahab raha teenida, ning laheveed on jälle piraadipaatidest tulvil," nentis Blinkov. Seda enam et Somaalias on endiselt võimul neli valitsust ja kõikidel on raha vaja.

Küsimusele, kuidas tagada enesele isikliku jahiga ohutu merereis, vastasid laevakaitsjad: "Palvetada tunda seadusi ja valida hea marsruut, mis annab võimaluse merd nautida, aga mitte vanglas aega veeta." Ja soovitasid ilma usaldusväärse kaitseta mitte reisida Indoneesia ja Filipiinide rannikule – seal on olukord veelgi rahutum kui praegu piraatide hällina tuntud Adeni lahes.

Laevakaitsjate lähedased ei julge veel rõõmustada >>

Kohtumine laevakaitsjatega hõivas kohalolijate tähelepanu sedavõrd, et juba saabus hilisõhtu, ent Igor Blinkov ja Raigo Kustmann ei olnud veel vastanud kõigile küsimustele, sealhulgas India ja tema asukate kohta, India eluolu ja India vangla kohta, meretöö romantika ja raskuste kohta.

Meremuuseumi kunstnik Roman Matkevitš ja merefoorumi moderaator Vallo Kelmsaar aga märkisid, et nad ei kiirustanud nimelt kokkutulnuid tagant, et anda "poistele võimalus kõik ära rääkida ning muuseumi külastajatele võimalus otseallikast teavet saada."

Täpsustus

Adeni lahes kulgeb iidsetest aegadest tänapäevani maailma tähtsuselt teine hõivatuim mereline kaubatee, mida igal aastal läbib kuni 23 000 laeva, sealhulgas suur hulk gaasi- ja naftatankereid. Seda peetakse kõige mugavamaks mereteeks üle Punase mere, Suessi kanali ja Vahemere Pärsia lahest Euroopasse.

Araabia poolsaare ja Aafrika kirderanniku vahel paiknev Bab el Mandebi väin ühendab Punast ja Araabia merd India ookeaniga. See strateegiliselt oluline meretee Euroopast Ida- ja Lõuna-Aasiasse ning Austraaliasse kulgeb läbi Ida-Aafrika riikide – Etioopia, Somaalia, Keenia, Jeemeni ja Djibouti – läbi riikide, mis on väinas liikuvate kaubavoogude haldamise üle peetavate lõputute sõdade tallermaaks.

115
Tagid:
piraatlus, merefoorum, piraadid, laevakaitsjad, Lennusadam, Eesti meremuuseum, Igor Blinkov, Raigo Kutsmann, India, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega