Norra kohus mõistis SMS-i teel vallandatud Eesti tislereile hüvitise, illustreeriv foto

Norra kohus mõistis SMS-i teel vallandatud Eesti tislereile hüvitise

81
(Uuendatud 17:48 15.04.2018)
Norra kohus mõistis kahe Eesti tisleri kasuks välja üle 57 000 euro neid palganud ehitusfirmalt, mis teavitas mehi töösuhte lõppemisest üksnes SMS-i teel.

TALLINN, 15. aprill — Sputnik. Kui mõlemad mehed eelmisel suvel puhkuse lõpetasid ja tagasi Norrasse Lofootide kõrval asuvasse Vesteråleni saarestikku siirdusid, said nad enda tööandjalt veidi vigase SMS-i tekstiga "Hi. We dont have more work for you. You will recive a mail from us today where we will explain the reason for the situation. Br Xxxx" ehk tõlkes "Tšau. Meil pole teile rohkem tööd anda. Saadame teile täna meili, milles selgitame olukorra tagamaid. Tervitades Xxxx", vahendab Pealinn viitega väljaandele Nettavisen.

Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina >>

Päev hiljem said mehed firmalt Nordpolen Bygg AS tõepoolest e-meili, milles seisis, et tellimuste väikese hulga tõttu nende tagasitulekut enam ei oodata, kirjutab Nettavisen.

Samuti muretses Nordpolen Bygg nii meeste töökvaliteedi kui ka usaldusliku suhte pärast tööandjaga ja näitas välja rahulolematust nii tööaja kui ka ametiauto kasutamise suhtes. Meestele heideti ette ka tööriistade kasutamist väljaspool tööaega.

Hinnøya saarel asuv Trondenesi maakohus otsustas aga, et töösuhe eestlastega lõpetati asjakohatult, kuna kogu vallandamistoiming pidanuks algama vajakajäämisi sisaldavast hoiatusest. Ühtlasi viitas kohus regulatsioonile, mis paneb tööandjale kohustuse esitada tõendeid vallandamiseni viinud asjaolude kohta.

"Igasugune töölepingu või tööeeskirja rikkumine töövõtja poolt ei anna alust lepingu lõpetamiseks. Töötajast loobumise kriteeriumid on väga konkreetsed ja tööandja peab sel juhul viitama selgetele põhjustele," seisab kohtuotsuses.

Kohtuprotsessi käigus tõi tööandja välja lisanüansse, mis andsid põhjust rahulolematuseks meeste tööga, ent kohus ei võtnud neid arvesse, vaid rõhus vallandamise põhjuste juures SMS-ile ja e-mailile.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

Kohus mõistis kummagi Eesti tisleri kasuks välja 276 104 Norra krooni ehk ümberarvestatult ligi 28 760 eurot. Sellest summast 50 000 Norra krooni ehk ligi 5208 eurot moodustas hüvitis lepingu õigustühise lõpetamise eest.

lejäänud osa moodustab puhkusekompensatsioon, palk, mida mehed oleksid võinud vallandamisperioodil teenida, ning Põhja-Norrast ära kolimise kulude kate. Nordpolen Bygg AS pidi tasuma ka meeste kohtumenetluskulud, kirjutab Nettavisen.

"Me pole kohtu otsusega nõus ja kaalume põhjalikult võimalust otsus edasi kaevata," ütles Nordpolen Bygg AS-i esindav advokaat Siri Kjøren.

"Minu kliendid on vägagi rahul. Täiendavaid kommentaare mul pole," ütles Nettavisenile Eesti tislereid esindav advokaat Alexander Arnesen.

Soome ajakirjanik on hädas Eesti ehitajatega >>

Teadlaste arvestuste kohaselt väheneb Balti riikide elanikkond juba 2035. aastaks enam kui 30% võrra; lohutut prognoosi kommenteeris mullu kevadel poliitikateaduste doktor ning ajalooteaduste kandidaat, Peterburi Riikliku Ülikooli dotsent Natalja Jerjomina, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Tema sõnul on Baltimaades 1990. aastatel alanud elanikkonna vähenemine seotud esmajoones venekeelse elanikkonna riigist lahkumisega. Koos Baltimaade astumisega Euroopa Liitu on olukord aina süvenenud — osa elanikkonnast on parema elu otsinguil siirdunud välismaale raha teeninma.

Eestil ei jätku töökohti kõigile „brittidele" >>

See tendents jätkub, rõhutas ekspert. Ära sõidab peamiselt just töövõimeline osa elanikkonnast vanuses 25 kuni 45 eluaastat. „Seega seesama tuumik tööjõuressurssidest, mille najal püsib riik," märkis Jerjomina Sputniku raadiosaates.

81
Tagid:
vallandamine, sms, tööandja, töötaja, tisler, ehitus, kohus, Eesti, Norra
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega