Ministrid arutasid krediitkaardipettuste vastase võitluse tõhustamist, illustreeriv foto

Ministrid arutasid krediitkaardipettuste vastase võitluse tõhustamist

48
(Uuendatud 08:45 10.03.2018)
Reedel Brüsselis toimunud justiitsministrite kohtumisel saavutati läbimurre mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse direktiivi eelnõu osas.

TALLINN, 10. märts — Sputnik. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kasutame igapäevastes tehingutes üha vähem nö tavalist raha ja enamik maksab oma igapäevaste ostude eest pangakaardiga ning piiriüleste teenuste eest (näiteks lennureisid, hotellimajutus) makstakse pea eranditult krediitkaardiga, edastab Justiitsministeerium.

Tarbijakaitse hoiatab sisutooteid müüva Looprons OÜ eest >>

"Mittesularahaliste maksevahendite kasutamine on muutunud igapäevaseks, aga samamoodi on ka kurjategijad kolinud virtuaalmaailma. On vältimatu, et astume sellise kuritegevuse vastu tõhusate karistusmeetmega, vastasel juhul on sellisel kuritegevusel potentsiaali juba aastaks 2020 mitmekordistuda," ütles Reinsalu.

Novatours tülitseb eksjuhiga
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ainuüksi Euroopa lennundussektor kaotab krediitkaardipettuste tõttu hinnanguliselt üle miljardi euro aastas. Täna nõukogus saavutatud kokkuleppe on seetõttu väga tervitatav," märkis Reinsalu.

Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastases võitluses peab Eesti vajalikuks tehnoloogianeutraalset lähenemist ja leiab, et tahtlikud mittesularahaliste maksevahenditega (nt krediitkaardid ja krüptoraha) sooritatud pettused peavad olema karistatavad. Eesti karistusseadustik võimaldab juba praegu sarnaseid tegusid karistada, mistõttu on hilisemad muudatused karistusseadustikus pigem väikesed.

Ühtlasi soovis eesistuja pidada poliitilist mõttevahetust e-tõendite teemal. Eesti ootab sarnaselt enamiku liikmesriikidega e-tõendite algatust juba eelmise aasta lõpus, kuid selle valmimine on keerulise reguleerimisvaldkonna ja vastandlike huvide tõttu korduvalt edasi lükkunud. Eesti hinnangul on e-tõendid karistuspoliitika valdkonna üks prioriteetsemaid Euroopa Liidu algatusi 2018. aastal.

Tarbijakaitseamet lasi sulgeda crazydeal.ee veebilehe >>

"Me peame oluliseks, et põhifookus oleks juurdepääsul elektroonilistele tõenditele küberruumis, otsekoostööl rahvusvaheliste teenusepakkujatega, nt Google ja Microsoft, ning rahvusvahelise õigusabi lihtsustamisel e-tõendite taotlemisel ja edastamisel. Arvestades enamiku suuremate rahvusvaheliste teenusepakkujate ning ka andmete asukohta ja paralleelselt toimuvaid rahvusvahelisi arenguid, tuleb Euroopa Liidu liikmesriikide ühtseks kiireks tegutsemiseks oluliseks pidada ka koostöö tõhustamist USAga," sõnas Urmas Reinsalu.

Minister rõhutas, et juba 2017. aastal alustas Euroopa Nõukogus nende küsimuste lahendamiseks küberkuritegevuse-vastase konventsiooni lisaprotokolli väljatöötamist.

Lisaks toimus arutelu nn Brüssel IIa määruse üle, millega reguleeritakse piiriülest kohtualluvust ning lahendite tunnustamist ja täitmist erinevates perekonnaasjades, näiteks abieluasjad, vanemlik vastutus, tsiviilõiguslikud "lapseröövid".

Kõik ministrid nõustusid, et vastava määruse kohastele keskasutustele on vaja tagada piisavad finants- ja inimressursid. Keskasutuste roll on väga oluline ja nad peavad saama oma ülesandeid kvaliteetselt täita arvestades muu hulgas üha kasvavat töökoormust.

Sealjuures toodi välja võimalusi selle saavutamiseks nii määruses kui ka erinevate koostöövormide kaudu. Eestis täidab keskasutuse ülesandeid justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitus.

Kinnisvaraportaalides tegutsevad petturid >>

Kohtumisel jagas Euroopa Komisjon ka teavet Euroopa Prokuratuuri käivitamiseks tehtavate ettevalmistuste kohta. Eesti soov on, et ettevalmistused toimuks võimalikult läbipaistvalt, kaasates kõiki osalevaid liikmesriike.

CERT-EE hoiatas möödunud aasta sügisel Facebookis leviva Estonian Airi petuskeemi eest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Libaloterii jäljendas Eesti eelmist rahvuslikku lennufirmat Estonian Air, kes loteriis osalejatele kahte tasuta piletit pakus. Estonian Air lõpetas tegevuse 2015. aastal.

Läti riikliku lennufirma AirBalticu kõneisik Alise Briede hoiatas samuti, et sotsiaalmeedias levib võltsloterii, kus loositakse tasuta AirBalticu pileteid. Briede ütles, et tegu on pettusega ning see ei ole kuidagi seotud AirBalticu lennufirmaga.

"Palume inimestel mitte avaldada oma isikuandmeid ja jagada seda postitust sotsiaalvõrgustikes. AirBaltic on tegelenud selliste juhtumitega ka varem ja palunud lõpetada säärane ebaseaduslik tegevus ja ettevõtte kaubamärgi ebaseaduslik kasutamine," rääkis Briede.

Möödunud aasta suvel on politsei saanud tavapärasest rohkem teateid üüriturul tegutsevatest petistest, petturid tegutsesid eelkõige veebiportaalides City24, kv.ee ja Airbnb, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kelmid üritasid välja üürida kortereid, mis neile ei kuulu, nii peteti huvilistelt välja ettemaks ja broneerimistasu.

CERT-EE hoiatab Facebookis leviva Estonian Airi petuskeemi eest >>

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Hannes Keldi sõnul on petuskeemis kõige levinum see, et võetakse internetist suvalise kinnisvara andmeid ja oodatakse kuni üürihuviline ühendust võtab. Kui pettur on ettemaksu kätte saanud, siis libakuulutaja kaob ja üürihuviline on oma rahast ilma.

Tarbijakaitse hoiatab, et ostes sisustustoodeid Looprons OÜ, endise nimega VT Trading OÜ kauplustest, ei pruugi kaupa tegelikult saada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruaris.

Tarbijakaitseameti poole on pöördunud mitmed tarbijad kuna kaupleja Looprons OÜ (endise ärinimega VT Trading OÜ) on jätnud tarbijate ees oma kohustused täitmata, teatas Tarbijakaitseamet.

48
Tagid:
karistus, ühiskond, tarbija, pettus, krediitkaart, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, Brüssel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega