Свен Миксер, Элиот Ингель и Эд Ройс

Mikser: Venemaa on oma infosõja rinnet oluliselt laiendanud

41
(Uuendatud 15:00 07.03.2018)
Välisminister Sven Mikser kohtus teisipäeval koos oma Balti kolleegidega Esindajatekoja välisasjade komitee esimehe Edward Royce´i ja komitee liikmetega, kellega arutati julgeolekuolukorda Euroopas.

TALLINN, 7. märts — Sputnik. "Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide rikkumine ja endale võetud kohustuste eiramine Venemaa poolt nõuab heidutusmeetmete tugevdamist mitte ainult Balti riikides, vaid NATO-s tervikuna," vahendas Välisministeerium Mikseri sõnu.

Diplomaat: Venemaa ja Euroopa suhete rikkumises on süüdi Balti riigid >>

"Oleme Ameerika Ühendriikidega olnud alati ühel meelel, et ka Euroopa liitlased peavad oma kaitsekulutusi suurendama ning seda arutatakse kindlasti ka juulis Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel," rõhutas ta.

Välisministri sõnul peavad nii Euroopa Liit kui ka USA olema valmis Venemaalt lähtuvate ohtude ennetamiseks.

"Balti riikide jaoks ei ole hübriidohud ja vaenulik propaganda uus nähtus, kuid tänaseks on Venemaa oma infosõja rinnet oluliselt laiendanud. On oluline, et kogu ühiskond oleks ohtudest teadlik ja oskaks valeinfot ära tunda," ütles välisminister.

"Samuti peame teadvustama Venemaa tegevust, mille eesmärgiks on meie ühiskondade lõhestamine ja usaldamatuse tekitamine demokraatlike institutsioonide suhtes," sõnas ta, viidates Venemaa sekkumisele nii Euroopa riikide kui ka Ameerika valimistesse.

Eesti ja USA — sõjalise koostöö esmased tulemused >>

Esindajatekoja välisasjade komitee liikmed tänasid Balti riike nende panuse eest terrorismivastasesse võitlusesse. Mikser kinnitas Eesti pühendumust antud küsimuses. "Võitluses terroristlike rühmitustega toob püsivat edu vaid tihe riikidevaheline koostöö. Eesti on valmis jätkama aktiivset osalust Daeshi-vastase koalitsiooni töös," sõnas välisminister.

Balti riikide välisministrid kohtusid samuti Senati välisasjade komitee esimehe Bob Corkeri ja aseesimehe Robert Menendezega, kellega arutati Euroopa-Liidu ja USA kaubandussuhteid, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide jätkamist ning hübriidohtudega seonduvat.

Trumpi nõunik soovitas USA väed Baltimaadest välja tõmmata >>

Esmaspäeval, 5. märtsil kohtus Mikser Washingtonis koos oma Balti riikide kolleegidega USA välisministri Rex Tillersoniga, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Kohtumisel arutati atlandiüleseid suhteid, julgeolekuolukorda Euroopas, ettevalmistusi NATO tippkohtumiseks ja USA president Donald Trumpi kohtumist Balti riikide presidentidega, teatas Välisministeerium.

Aastal 2004 astusid Venemaa ja Euroopa Liidu lähenemise vastu välja Balti riigid, meenutas intervjuus portaalile Sputnik France endine Prantsusmaa saadik Venemaal Claude Blanchemaison. Diplomaadi sõnul võinuks Venemaa liitumisprotsess Euroopa majandusruumiga alguse saada 2000. aastate algul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti viitega Sputnik France-le.

NATO baasid Balti riikides võivad teravdada olukorda viimse piirini >>

"Mõtlesime, kuidas viia Prantsusmaa ja Venemaa suhted kõrgemalele tasemele. Võimalik, et just siis oli parim aeg uue majandusruumi loomiseks. Vladimir Putin oli sellega täiesti päri," teatas Blanchemaison.

Läbirääkimised käisid juba 2003. aastal, neid raskendas aga Eurokomisjoni otsus "Gazprom" monopoliseisundis olevaks ettevõtteks lugeda, märkis diplomaat. Uued raskused tekkisid aga peale Baltimaade vastuvõtmist Euroliitu 2004. a. Uustulnukad astusid koheselt Moskva ja Brüsseli vahelise majandusliidu vastasele seisukohale.

USA president Donald Trump teatas otsusest pikendada Venemaale Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioone veel aasta võrra, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Trumpi otsus avaldatakse föderaalregistris ja edastatakse kongressile.

Trump pikendas Venemaale kehtestatud sanktsioone >>

USA kehtestas esimesed sanktsioonid Venemaale 2014. aasta märtsis president Barack Obama ametiajal. Washington on neid pikendanud iga 12 kuu järel.

USA eriprokurör Robert Mueller esitas veebruaris 13 Vene kodanikule ja kolmele ettevõttele süüdistuse seoses 2016. aasta USA presidendivalimistesse sekkumisega.

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Washington peaks saatma talle kindlaid tõendeid selle kohta, et Venemaa kodanikud sekkusid USA valimistesse.

"Ma pean enne nägema, mida nad on teinud. Andke meile materjale, andke meile informatsiooni," kommenteeris Putin reede hilisõhtul telekanalis NBC eetrisse läinud intervjuus.

Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus
© RIA novosti, Infographics
Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus
41
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega