Учения водолазов

Kadunuks jäänud soomlast hakkab otsima legendaarne jäljekütt

49
(Uuendatud 20:21 29.12.2017)
Novembris kadunud soomlase Ari Saarilammi müstilist kadumist saabus Tallinna lahti harutama legendaarne Soome jäljekütt Reino Savukoski

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. "Olen varunud aega kümme päeva. Usun, et kümne päeva jooksul leiame Saarilammi üles, kui ta tõesti on Admiraliteedi basseini põhjas, nagu Tallinna politsei arvab," vahendas Pealinn Savukoski sõnu.

Soome kodaniku Ari Saarilammi müstiline kadumine Tallinnas on olnud üks selle aasta suurimaid Eesti-teemalisi uudiseid Soomes.

Politsei otsib Tallinnas naisi rünnanud mehe ohvreid >>

Saarilammi, 54, kadus seminarireisil Tallinnas 24. novembril. Viimast korda nähti teda Tallinna sadamapiirkonna restoranis Kochi Ait, kust ta jalgsi liikus hotell Euroopa poole, kuhu ta koos kaaslastega majutatud oli. Vahemaad on vaid natuke rohkem kui sada meetrit.

Tallinna politsei arvates kukkus Saarilammi merre, Admiraliteedi basseini, ja hukkus. Hukkunu laipa pole siiski leidnud ei politsei, ega ka päästeamet.

Kaasas tuuker ja laibakoer

Täna saabus Tallinna Soome üks tuntumaid kadunud isikute otsijaid, Reino Savukoski koos oma kolmeliikmelise meeskonnaga. Kaasas on tal ka tuuker, Jenni Kukkonen, ja kaubikutäis tehnikat, nagu vee all töötavaid kaameraid ja kajaloote. Lisaks on neil kaasas ka laibakoer.

Kadunute leidmiseks on vaja maksimaalseid pingutusi >>

Tallinnas pole politseil ja päästeametil teatavasti oma tuukreid, mille tõttu on soomlaste abi kindlasti teretulnud.

Savukoski, 69, nagu ka Kukkonen on vabatahtlikud, kes otsivad kadunud soomlasi oma aja ja kuluga. Enne kadunute otsimist töötas Savukoski Soome piirivalves, aga ka detektiivbüroos.

"Alates aastast 1993 olen leidnud üles üle 120 kadunud soomlase. Olen otsinud ja leidnud neid nii Soomes, Venemaal kui ka Eestis," räägib Savukoski.

Kadunud lapsed leiti üles >>

Valus nahahaigus moonutas kadunud mehe välimust

Kõik juhtumid on Savukoski sõnul alati erakordsed, seda ka praegune Saarilammi juhtum.

"Seda võib-olla peaksime rõhutama, et Saarilammi nägi natuke "ebastabiilne" välja oma haiguse tõttu. Tal oli tõsine nahahaigus, ja selle ravimine oli jätnud temasse oma jäljed," märkis Savukoski. "Ta polnud üldse mingi joomamees."

Saarilammi töötas ametnikuna Pori linna terviseametis, ja tema harrastuseks oli ametiühingutegevus. Savukoski sõnade järgi oli ta tuntud kui sõnapidaja, kes tegi, mida lubas.

Savukoski vaatab mõtlikult Admiraliteedi basseini poole, ja näitab siis ülimadalat kollast tara kai ääres. "Kui ta siia oleks komistanud, oleks ta peaaegu kindlasti kukkunud merre. Ta ei osanud ujuda, sest ta nahk oli nii tundlik. Isegi vesi tundus selle vastu valus," rääkis jäljekütt.

Tallinnas kadunud soomlane kukkus suure tõenäosusega Admiraliteedi basseini, ilustratiivne foto
© Sputnik / Геннадий Щербаков

Savukoski rõhutab, et ükski kadumisjuhtum pole "kindel" enne kui laip – või siis elus inimene – on käes.

Soome väikebuss tungis "lahinguga" Venemaale >>

Laipade leidmine rõõmu ei too

Kõige jubedama lahendatud müsteeriumina toob Savukoski välja seitsme Soome ajateenija hukkumise Taipalsaaris aastal 1991. "Noormeeste sõiduk vajus vee alla üle 30 meetri sügavusele, ja kõik said surma," kirjeldab ta. "Mina leidsin sõiduki, aga mingit rõõmu oma õnnestumisest ei tundnud."

Tallinnas annavad Reino Savukoskile ja tema meeskonnale igakülgset abi kohalikud ametnikud. Kui Savukoski leiab Saarilammi laiba, helistab ta enda sõnul esimesena Tallinna politseisse.

"Laipa tohin ma puudutada vaid politsei kohalolekul," selgitab ta.

49
Tagid:
tuuker, jäljekütt, lambakoer, kadunud, päästeamet, politsei, Reino Savukoski, Ari Saarilammi, Soome, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega