Peaminister Jüri ratas

Eesti annab eesistuja teatepulga üle Bulgaariale

36
(Uuendatud 10:39 01.01.2018)
Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus lõppeb 31. detsembril, alates 1. jaanuarist võtab eesistuja rolli üle Bulgaaria

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Bulgaaria ülesanne on järgneva poole aasta jooksul viia edasi Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd Euroopa Liidu otsustusprotsessides, seisab eesistumise kodulehel.

Eesti, Bulgaaria ja Austria on järjestikuste eesistujatena koostanud ka eesistujariikide kolmiku programmi, et jõuda pooleteise aasta jooksul ühistes olulistes valdkondades järjekindlalt võimalikult kaugele.

Kaks kolmandikku Eesti elanikest hindas Eesti EL Nõukogu eesistumist edukaks >>

"Pool aastat ei ole Euroopa Liidus märgi maha jätmiseks just pikk aeg, ent usun, et see Eestil õnnestus. Tahan tänada kogu eesistumise meeskonna liikmeid – ametnikke ja ka ministreid, kes töötasid nii Tallinnas kui ka Brüsselis pühendunult ja väsimatult Eesti eesistumise edukuse nimel," võttis Eesti ELi nõukogu eesistumise kokku Eesti peaminister Jüri Ratas.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Me ei hoidunud ka keerulisematest teemadest ning saavutasime tänu heale tööle ja oskusele hetkeolukorda ära kasutada käegakatsutavaid tulemusi. Kindlasti kinnistus Eesti kui digiriigi kuvand ning jätsime eesistumisega Euroopasse märkimisväärse digitaalse jalajälje," lisas Ratas.

"Digivaldkonnas saavutatu puudutab otseselt ELi pikaajalist konkurentsivõimet: näiteks leppisime kokku järgmised sammud ELi tasandi e-riigi, uue põlvkonna tehnoloogia taristu ehk 5G ja digitaalse ühtse turu välja arendamisel. Teiseks on Euroopa kindlasti ühtsem ja turvalisem. Jõudsime olulise järgmise sammuni kaitsekoostöös, mistõttu on Euroopa täna võimekam nii traditsioonilises kui ka küberkaitsealases koostöös," lisas Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Ratas kõneles eesistumise digitulemustest >>

"Keeruline ja põletav probleem Eesti kui eesistuja laual oli rändekriis, kus tuli ühtaegu lahendada nii rände algpõhjuseid kui ka vähendada rännet ennast. Ühtlasi jõudsime ELis otsuseni töötada välja infosüsteemid, mis tugevdavad kontrolli kogu ELi piiril," lisas Jäärats.

"Kolmandaks sõlmisime kõik vajalikud kokkulepped Pariisi kliimaleppe elluviimiseks Euroopa Liidus. Otsused, mis toovad kaasa suuri muutusi jäätmete taaskasutamisel, elektrituru suunamisel taastuvenergiale ja heitmekvootide karmistamisel, hakkavad juba lähiaastatel mõjutama iga eurooplast," sõnas Jäärats.

"Eesistumine tõi Eestisse üle 27 000 väliskülalise, sealhulgas 27 ELi liikmesriigi liidrid, kes arutasid, kuidas teha eurooplaste elu paremaks. Mul on hea meel, et suutsime pakkuda neile põnevaid arutlusteemasid, kõneainet pakkuvat keskkonda Kultuurikatlas, maitsvat toitu ning jääda meelde külalislahkete võõrustajatena. Arvestades Eesti väiksust ja kõrvalist kohta maailmakaardil on see väga suur väärtus – tänu meie tublile 1300 eesistujale oleme teinud Eesti Euroopas suuremaks," jäi Eesti ELi nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli lõppeva poolaastaga rahule.

Kuigi eesistumise fookus liigub Eestilt Bulgaariale, jätkub Eesti tutvustamine maailmale Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamise raames. Brexiti tõttu varasemaks liikunud EV 100 välisprogramm algas seetõttu pool aastat varem ning keskendub järgmisel aastal just Eesti sünnipäevale.

Eesti kinkis Euroopa Komisjonile sanktsiooniveebi >>

Täna pärastlõunast muutub Eesti ELi nõukogu eesistumise ametlik veebileht, et anda teatepulk üle uuele eesistujale. Veebileht eu2017.ee keskendub edaspidi ülevaatliku pildi andmisele Eesti eesistujana tehtud tööst.

Kogu Eesti eesistumistiim soovib Bulgaariale edu algavaks kiireks poolaastaks.

36
Tagid:
teatepulk, poliitika, majandus, eesistuja, eesistumine, EL Nõukogu, EL, Klen Jäärats, Jüri Ratas, Bulgaaria, Eesti
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega