Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk

Politico hinded Eesti eesistumisele

37
(Uuendatud 21:50 01.01.2018)
Rahvusvaheline poliitikaväljaanne Politico hindab Eesti saavutusi EL Nõukogu eesistujana valdavalt positiivselt, kõrgeima hinde - 9 punkti kümnest - saab Eesti tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning energiapoliitika valdkondades

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Politico toob esile kokkuleppe saavutamise lähetatud töötajate direktiivi osas ning kokkuleppele jõudmist seaduses, mis teeb kohustuslikuks arvestada toodete ja teenuste pakkumisel, et need oleksid kättesaadavad ka puudega inimestele, vahendab Pealinn viitega BNS-le.

Eesti — Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja >>

Politico viitab Eesti plaanidele viia Euroopa Liitu edasi digitaalvaldkonnas ning tunnustab Eestit selle teema tõstmisel suurema tähelepanu alla, isegi kui Eesti ei saavutanud siin kõike mida lootis.

Samuti tunnustab Politico Eestit Euroopa Liidu ühtsuse hoidmise eest Brexiti kõnelustel ning märgib, et tänu Euroopa Liitu saabuvate migrantide arvu tuntavale langusele kaotas rändeteema oma aktuaalsust.

Hinnates Eesti saavutusi valdkondade kaupa, seab Politico kõige kõrgemale edu energeetikas ning tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, milles mõlemas tunnustab Eestit 9 punktiga kümnest võimalikust.

Juncker ja Tusk kiitsid Eesti eesistumist >>

Energia valdkonnas saavutas Eesti nõukogu üksmeele valdkonnas, mida paljud pidasid võimatuks, kirjutab Politico — nõukogu ühispositsiooni läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga nelja õigusakti üle, mis puudutavd Euroopa eletrituru valmisolekut rohkemate taastuvate energiallikate kasutuselevõtuks, elektrivarustuse senisest enamaks piiriüleseks korraldamiseks, suurema konkurentsi võimaldamist energeetikas ja tarbijatele suurema osalusvõimaluse pakkumist.

Sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas toob Politico esile kokkuleppe saavutamise lähetatud töötajate direktiivi osas, nõukogu toetuse Göteborgis alla kirjutatud Euroopa sotaiaalõiguste samba dokumendile.

Samuti jõudis nõukogu Eesti eesistumise ajal kokkuleppele seaduses, mis teeb kohustuslikuks arvestada toodete ja teenuste pakkumisel, et need oleksid kättesaadavad ka puudega inimestele. Lisaks edendas Eesti märgatavalt sotsiaalkaitse süsteemide koordineerimise meetmetes kokku leppimist riikide vahel.

Esimene üritus Kultuurikatlas Eesti eesistumise ajal >>

Kliima- ja energiavaldkonnas muutis Politico enne lõunat Eesti hinde kaheksast üheksaks, võttes arvesse eelmise nädala lõpul saavutatud kokkuleppe ühe kliima valdkonna teema osas. Eestlased suutsid sisuliselt lõpule viia kõik kavandatud kliimateemad, märkis Politico oma kokkvõttes.

Kaheksa punktiga kümnest võimalikust hindab Politico Eesti tegutsemist Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste (Brexit) valdkonnas, kaubanduse ja transpordi osas.

Seitse ja pool punkti kümnest pälvis Eesti Politicolt rände ja naabruspoliitika valdkonnas, seitse punkti põllumajanduse valdkonnas, digitaalteemade osas, finantsteenuste vallas, merenduse ja kalapüügi teemal.

Kuus punkti kümnest sai Eesti justiits ja siseküsimuste valdkonnas, viie punktiga hindas Politico Eestit tervishoiu valdkonnas saavutatu eest. Eesti saavutas tervishoiu valdkonnas vähe, kuid ka ei seadnud kõrgeid sihte, märgib Politico.

Tallinnas toimub alkoholipoliitika konverents >>

Eesti keskendus alkoholikahjude vähendamisele Euroopa-üleselt ning püüdis jutlustada e-tervise vajalikkust, kuid sellekohaased nõukogu järeldused jäid varasemalt juba välja öeldud initsiatiivide tasemele. Eesti ei suutnud ka mõjutada Euroopa Komisjoni esitama uut Euroopa alkoholipoliitika strateegiat. Eesti eesistumise ajal valiti Euroopa meditsiiniagentuuri uueks peakorteriks Amsterdam.

37
Tagid:
sotsiaalpoliitika, energeetika, tööhõive, eesistumine, Politico, EL, Eesti
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega