Milline saab olema Venemaa ja Ameerika maaväeüksuste lahing, illustratiivne foto

Milline saab olema Venemaa ja Ameerika maaväeüksuste lahing

169
(Uuendatud 19:34 17.12.2017)
Vaatamata väiksemale isikkoosseisule on Venemaa õhudessantüksused palju mobiilsemad, kui nende Ameerika kolleegid; mis aga puutub jalaväelaste lahinguvõimet, siis selles on ameeriklastel põhjust uhkust tunda

Kyle Mizokami, Inosmi viitega väljaandele The National Interest

Venemaa õhudessantallüksused sarnanevad oma koosseisult motolaskurallüksustega ja nende relvastuses on soomukid БМД-3, БМД-4 ja БТР-Д. Õhudessantallüksused on jalaväeüksustest väiksemad, mis on tingitud БМД ja БТР-Д väiksemast mahutavusest. Vaatamata väiksemale isikkoosseisule on Venemaa õhudessantüksused palju mobiilsemad, kui nende Ameerika kolleegid. БМД-3 on relvastatud 30-mm automaatkahuri ja БМД-4-l on lisaks 30-mm automaatkahurile ka 100 mm kahur ning nad mõlemad on varustatud tankitõrjesüsteemiga "Konkurs".

Milliseks kujuneb NATO ja Venemaa sõda Baltimaades >>

Rühma tasandil ei ole Venemaa moto-laskurallüksustel täiendavat tulejõudu, välja arvatud üks СВД snaipripüss ja neil ei ole ka täiendavaid transpordivahendeid. Motolaskur- või õhudessantrühm koosneb kolmest jaost, tal on kokku kolm soomukit ja sellele vastav hulk jalaväelasi.

Venemaa jalaväel on Ameerika omaga võrreldes mõningane eelis. Kolm soomukit ühes rühmas tähendab, et Vene maaväel, kui võrrelda soomukite ja võitlejate arvu, võib olla 25% rohkem rühmi, kui USA maaväel. Teoreetiliselt annab see ülemale lahinguväljal paremad taktikalised võimalused.

Venemaa õhudessantväe üksustel on tänu transpordivõimekusele hoopis suurem taktikaline mobiilsus võrreldes Ameerika dessantväelastega, kelle mobiilsus tuleneb peamiselt nende liikumiskiirusest jalastunult. Lisaks võidakse Moskva alluvusega dessantväelased lennukitest dessanteerida sihtmärkidest hoopis kaugemal, misjärel nad saavad liikuda sihtmärkidele soomukitel. See võimaldab suhteliselt kergelt tabatavatel langevarjuritega transpordilennukitel sooritada dessanteerimine surmaohtu kujutavate õhutõrjesüsteemide tegutsemise piirkonnast hoopis kaugemal.

Foto on illustratiivne.
© Sputnik / Игорь Зарембо

Algas "sanktsioonide sõda" >>

Vaatamata sellele on Ameerika jalaväel Venemaa sõjaväelaste suhtes otsustav ülekaal. Üheks selle põhjuseks on ameeriklaste organisatoorne ellujäämisvõimekus: kui Venemaa rühm kaotab ühe lahingumasina, kaotab ta sellega ka kolmandiku lahinguvõimekusest. Kui aga Ameerika rühm ühe lahingumasina kaotab, jääb ta ilma vaid neljandikust lahinguvõimekusest. Kui Venemaa rühm kaotab kaks masinat, jääb tal alles veel vaid üks.

Lisaks ületavad Ameerika jalaväe lahingumasinad oma Venemaa analooge tehnilistelt näitajatelt. Kuigi Bradleyd võivad transportida kuni seitset sõdurit ja on varustatud kas 25 mm või 30 mm kahurite ja tankitõrjerelvadega, on Bradley soomuskaitse parem. Lisaks on Bradley'le paigaldatud elektrooniline lahingutegevuse juhtimise süsteem ja tal on kaks korda rohkem tankitõrjerakette. БМП jääb kõikidelt parameetritelt Badleyle alla. Seevastu Ameerika ratastransportöör Stryker ja Venemaa БТР-82А on enam-vähem võrdväärsed. Neil mõlemal seisab ees moderniseerimine. Stryker saab 30 mm automaatkahuri või tankitõrje raketikompleksi Javelin, БТР-82А-le aga paigaldatakse 57 mm kahur.

Mis aga puutub jalaväelaste lahinguvõimet, siis selles on ameeriklastel põhjust uhkust tunda. Vastase soomustehnika vastu saavad ameeriklased rakendada kolme Javelin seadeldist, tankitõrje granaadiheitjat M3, samuti suurt hulka lühimaa tabamisulatusega granaadiheitjaid AT4, mis võivad tabada kuni 1800 meetri kaugusel olevaid sihtmärke. Venemaa relvavendadel on kasutada vaid granaadiheitjad РПГ-16 ja РПГ-18, mille maksimaalne efektiivne laskekaugus on umbes 300 meetrit.

Kaks aastat Venemaa õhujõude operatsioone Süürias
© Sputnik / Ministry of Defence of the Russian Federation

Kindralid ei taha sõda >>

Vastase elavjõu vastu on ameerika jalaväelastel kuus kerge- ja kaks keskmist kuulipildujat, samuti granaadiheitjad M3, samal ajal kui Venemaa võitlejatel on kolm keskmist kuulipildujat ja üks snaipripüss СВД.

Ameerika ja Venemaa ei pea lahingut kunagi iseseisvalt. Lahingtegevuses on nad alati integreeritud soomusüksuste, miinipildujate, raskesuurtükkide ja elektronvõitlusvahenditega ning kõik see lastekase võidu nimel ka käiku. Siiski saab Ameerika jalaväel olema Venemaa maaväeüksuste suhtes eelis tuletoetuses. Loodame, et need väed lahinguväljal vastastena kunagi ei kohtu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

169
Tagid:
masinad, sõjatehnika, eelis, lahing, sõda, maaväeüksus, õhudessantvägi, USA, Venemaa