Digitaliseerimisega muutub ühiskond haavatavaks uutele küberohtudele, illustratiivne foto

Parim Euroopa kuriteoennetuse projekt tuleb Eestist

69
(Uuendatud 13:41 15.12.2017)
Euroopa kuriteoennetuse võrgustik andis välja parima Euroopa kuriteoennetuse projekti auhinna, mille fookuses oli tänavu küberturvalisus - konkursil osalenud 18 riigi seast pälvis peaauhinna Eesti

TALLINN, 15. detsember — Sputnik. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et küberturvalisuse eest tuleb võidelda järeleandmatult. "On paratamatu, et digitaliseerimisega muutub ühiskond haavatavaks uutele küberohtudele. Just seetõttu tuleb meeles pidada, et küberkurjategijad, olgu nad üksikisikud või grupeeringud, ei puhka ja nii nagu muutuvad nutikamaks seadmed meie taskus, muutuvad nutikamaks ka nemad," vahendab Justiitsministeerium Reinsalu sõnu.

Sotsiaalvõrgustikud on saanud pedofiilide põhiliseks tööriistaks >>

"Me peame selleks valmis olema ning panustama inimeste digitaalse kirjaoskuse parandamisse ja teadlikkuse tõstmisesse, just nii nagu seda on teinud kõik need 18 projekti, kes tunnustuse saamiseks on esitatud," lisas Reinsalu.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et küberkuritegevusega võitlemise kõrval ei tohi ära unustada inimestevaheliste suhetega tegelemist, millest saab enamasti alguse ka vägivald kübermaailmas.

"Loodan, et järgmistel aastatel võib näha projekte näiteks lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Kübermaailmas toimuv võib viia küberkiusamise ja radikaliseerumiseni, aga tihtilugu on selle taga luust ja lihast inimestega füüsilises maailmas tehtu. Lähisuhtevägivald on probleem terves Euroopas ja paraku vägivald tekitab vägivalda," sõnas siseminister.

Kinnisvaraportaalides tegutsevad petturid >>

Euroopa kuriteoennetuse peaauhinna, 10 000 eurot, pälvis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt. Põltsamaa ühisgümnaasium hakkas 2015. aastal esimese üldhariduskoolina õpetama küberkaitset. Programmi kuulub neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja küberkaitse õppesuuna idee algataja Tiia Miksoni sõnul seisnes vajadus programmi vastu selles, et lapsed omandaksid sotsiaalselt vastutustundliku käitumise ja seaduste järgimise harjumused juba koolis.

"Noortele, kes on endast arust veebikasutamisel tõelised tarkpead, tuleb juba algklassides anda küberkeskkonnas turvalise ja seaduskuuleka käitumise oskused ja harjumused. Samuti teadmised seaduse rikkumisega kaasnevatest mõjutusmeetmetest, sest reaalne elu näitab, et küberkaitse tuleks võimalikult kiiresti lülitada kõikide koolide õppekavadesse, sest küberkuritegusid panevad toime ning nende ohvriks langevad üha nooremad lapsed," ütles Mikson.

Kuidas internetipoest ohutult jõulukinke osta >>

5000 euroga tunnustati Taani projekti "Minu digitaalne enesekaitse" ja Belgia projekti "Cybersimple".

Taani kuriteoennetuse nõukogu, SA "TrygFonden" ja Taani tarbijate nõukogu lõid rakenduse "Minu digitaalne enesekaitse", mis pakub lahendusi, kuidas veebikeskkondades turvaliselt käituda, lähtudes projekti partnerite ja tarbijate igapäevasest digitaalseadmete kasutamise kogemustest. Samuti sisaldab rakendus suuniseid, kuhu pöörduda, kui kahju on tehtud või kuidas tuvastada pettust.

"Cybersimple" on kampaania, mis harib ja võimestab tarbijaid Belgias end kaitsma ja veebis turvalisemalt käituma. Selleks ühendasid Google ja Test Achats väed, et luua hariduslik veebiplatvorm cybersimple.be, kus jagatakse tarbijatega enam kui 90 veebiturvalisuse nippi.

Ajakirjanik: Eesti kuritegevus on liikunud rahvusvahelisele tasandile >>

Kokku olid auhinna laureaatide seas 18 riigi projektid. Valikukomisjoni kuulusid nelja riigi esindajad – Malta, Eesti, Bulgaaria ja Austria – ning valiku tegemisel on üheks kriteeriumiks, et oma riigi projekti hindamisel ei saa osaleda. Eesti on varasemalt valitud kaks korda esikolmikusse, ühe korra MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupu ning teisel korral politsei- ja piirivalveameti veebipolitsei projektiga.

Eesti eesistumise raames juhivad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku juhatust justiitsministeerium ja siseministeerium.

69
Tagid:
kuriteoennetus, digitaliseerimine, kübekuritegija, küberoht, küberturvalisus, auhind, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, Euroopa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega