EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse, illustratiivne foto

EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse

75
(Uuendatud 16:11 09.12.2017)
Euroopa Komisjon andis sel nädalal kolm põgenikekvoodist keeldunud riiki - Tšehhi, Ungari ja Poola - ühenduse kõrgeimasse kohtusse

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Samm näitab Brüsseli kindlat otsust jõustada skeem, mis töötati välja 2015. aasta rändekriisi ajal 160 000 põgeniku laialijagamiseks ning Kreeka ja Itaalia koorma kergendamiseks, vahendas ERR.

Tšehhi keeldus pagulasi vastu võtmast >>

"Euroopa Komisjon otsustas täna (neljapäeval — toim.) anda Tšehhi, Ungari ja Poola ümberpaigutamise kohustuste täitmata jätmise eest Euroopa Liidu Kohtusse," ütles Komisjon avalduses.

Migrandid Itaalias
© AFP 2019 / FILIPPO MONTEFORTE

Brüssel käivitas juunis nende kolme riigi suhtes rikkumismenetluse, sest nad keeldusid neile kvoodi alusel ette nähtud põgenikke vastu võtmast. Novembris hoiatati, et sellega asi ei piirdu.

Tšehhit, Poolat ja Ungarit ähvardab kopsakas trahv, kui nad ka Luksemburgis asuva Euroopa kohtu otsust ei täida.

Eesti võib sattuda järgmisse riikide rühma, keda karistatakse sisserändajate EL-i kvootide alusel ümberpaigutamise kohustuse täitmata jätmise pärast — esimesteks neist olid Ungari, Poola ja Tšehhi, kirjutas Sputnik Eesti autor suvel.

Eestit võidakse sundida kaks korda enam pagulasi vastu võtma >>

Euroopa Liidu migratsiooniküsimuste volinik Dimitris Avramopoulos teatas 13. juunil Strasbourgis, et Brüsselis võeti vastu otsus algatada EL-i spetsiaalne menetlus kohustuste täitmata jätnute karistamiseks. Poolakaid, tšehhe ja ungarlasi ähvardavad mitmemiljonilised trahvid, seisab artiklis.

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poolte. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt.

Eestis, kus migrante pole, on üksainus oht — selleks on Putin >>

2015. aasta lõpus leppisid Eesti riigijuhid kokku, et sisuliselt üleöö Euroopasse tulvanud sadadest tuhandetest pagulastest paigutatakse jaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse 550.

Oktoobri lõpus taas kohtunud sisserände regulatsiooni muutmiseks moodustatud töörühm ei kaalu sisserände piirarvu suurendamist, küll aga leiab, et soodustada tasub tippspetsialistide Eestisse tulekut, vahendas Sputnik Eesti.

Suleti ei tea mis: Riias likvideeriti pagulaste abistamise keskus >>

"Tippspetsialistid tuleks kvoodi alt välja arvata, sest just nemad on inimesed, keda Eestisse ootame," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. "Ei ole põhjust seada piirangut nendele inimestele, kelle lisandväärtus Eesti majandusse on suur ja kes ei ohusta ühiskonna sidusust."

75
Tagid:
migrandid, kvoot, rändekriis, pagulased, kohus, EL, Euroopa Komisjon, Poola, Ungari, Tšehhi
Samal teemal
Küsitlus: migrandid lõhestavad Euroopa ühiskonda
Türki tagasi saadetavad migrandid jõudsid Kreeka saarte sadamatesse
Migrandid tulvavad taas Kreeka piiripunkti
Kust tulevad ja kuhu suunduvad illegaalsed migrandid
Tšehhi politseinikud toetavad migrantide kuritegudest kõnelnud Rootsi kolleegi
Merkel survestas Tuneesiat kiirendama migrantide tagasivõtmist
Saksamaa politsei ja meedia varjavad migrantide toimepandud kuritegusid
Putin: tuleb leida migrantide lõimimise eest vastutav ametkond
Küsitlus: eurooplased kardavad migrantide tõttu oma töökohtade pärast
Kreekasse saabuvate migrantide arv langes aprillis rekordiliselt
Arvamus: EL asendas migrantide ümberjaotamisel prääniku piitsaga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega