Toomas Hendrik Ilves saab küberturvalisuse maailmaliidri auhinna

Ilves saab küberturvalisuse maailmaliidri auhinna

66
(Uuendatud 01:10 10.12.2017)
Ameerika Ühendriikides Harvardi ülikoolis antakse järgmise nädala teisipäeval president Toomas Hendrik Ilvesele üle küberturvalisuse maailmaliidri auhind

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Auhinnaga tunnustatakse Ilvese rolli küberturvalisuse eestkõnelejana ning tema panust praktiliste lahenduste leidmisel ja nende lahenduste tutvustamisel, aitamaks demokraatlikel riikidel seista vastu üleilmselt kasvavale küberohule, mis kätkeb endas häkkimist, küberterrorismi ja kübervahendite kasutamist riikide demokraatlikesse protsesside sekkumisel, vahendab Pealinn

Politico nimetab ekspresident Toomas Hendrik Ilvest Kataloonia kriisi ühe võimaliku vahendajana
© Евгений Ашихмин

EL kutsub tugevdama küberkaitset >>

"Küberturvalisus on üks neist teemadest, millest sõltub demokraatlike riikide vaba enesemääramisõigus," ütles Ilves. "Sekkumine demokraatlikesse protsessidesse Ühendriikides, Suurbritannias, Prantsusmaal, Hispaanias ja teistes riikides paneb kahtluse alla demokraatliku maailma põhiväärtused, ja seda ei saa jätta tähelepanuta."

"Samamoodi sõltub küberturvalisusest ka e-riigi teenuste usaldusväärsus ja seega ka e-riigi tulevik. See on põhjus, miks teadvustasime endale juba e-riigi loomise varases staadiumis, et ükski vahend turvalisuse kaitsmisel ei ole igavene ega absoluutne," ütles Ilves. "Turvalisust tuleb alati ja pidevalt uuendada, ja me peame olema selles kiiremad ja paremad kui need, kelle siht on turvalisust haavata."

Eesti riik esitas kahjunõude ID-kaartide tootjafirmale >>

"Kui tuua paralleele kirjandusega, siis on olukord küberturvalisuse alal sarnane sellele, mida kirjeldas Lewis Carroll: üksnes selleks, et oma positsiooni hoida, peame jooksma nii kiiresti kui suudame. Kui aga tahame edasi liikuda, peame jooksma topelt kiiresti. Seda ongi Eesti teinud. Üleilmsetel kübertuvalisuse aruteludel on Eesti see, kelle poole lahendust oodates vaadatakse. Eesti kogemus aitab meil leida lahendusi mitte üksnes meie endi, vaid kogu digitaalseid riigikorraldamise põhimõtteid rakendava rahvusvahelise üldsuse jaoks," lisas Ilves.

"Kui alustasin enam kui kaks aastakümmet tagasi Eesti välisministrina, nägin Eestit küll globaalse digitaalse liidrina, kuid kõiki ohtusid ei saanud toona ette näha – juba seetõttu, et tehnoloogiline olukord oli teine," ütles Ilves. "Toona ei osatud arvata, et internetti, informatsiooni- ja sõnavabaduse vahendit saab kasutada informatsiooni- ja sõnavabaduse vastu. Samas juba toona oli selge, et arusaam turvalisusest on muutumas, ja kui Eesti tahab olla kaitstud, peab ta muutma oma arusaama turvalisusest koos sellega."

Merkel ja Ilves arutasid Euroopa Liidu tulevikku >>

Maailmaliidri auhinna väljaandjaks on Boston Global Forum ning Michael Dukakisi juhtimise ja innovatsiooni instituut. 2015. aastal said maailmaliidri auhinna Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Jaapani peaminister Shinzo Abe, ning 2016. aastal toonane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.

Presidendiametist lahkumise järel on Toomas Hendrik Ilves Stanfordi ülikooli Hooveri instituudis töötades keskendunud riikide digitaalsetele arengutele ning sellega kaasnevatele ohtudele, muu hulgas demokraatlike riikide valimisi ohustavatele küberrünnakutele.

Kallis president Toomas Hendrik Ilves >>

Küberohtusid käsitlevates rahvusvahelises ajakirjanduses avaldatud artiklites on president Ilves analüüsinud viimaste aastate küberründeid, mida tuleks vaadata osana katsest sekkuda lääneriikide demokraatlikesse protsessidesse.

Üleilmselt suureneva küberohu vastu on president Ilves pakkunud välja geograafilisest asukohast sõltmatu küber-NATO loomise, mis koondaks demokraatlikel põhimõtetel toimivaid riike, kes näevad küberrünnakute kasutamises ohtu demokraatia tulevikule.

66
Tagid:
maailmaliider, auhind, küberrünnak, Boston Global Forum, Harvardi ülikool, Toomas Hendrik Ilves, Eesti, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega