Valitsus sai kabinetiistungil ülevaate riigiasutuste töökohtade pealinnast väljaviimise hetkeseisu kohta

Riik soovib maakondades luua üle 1000 riigipalgalise töökoha

23
(Uuendatud 18:05 05.12.2017)
Valitsus sai tänasel kabinetiistungil ülevaate riigiasutuste töökohtade pealinnast väljaviimise hetkeseisu kohta

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Ministeeriumid on esitanud ettepanekuid kokku üle 1000 riigitöökoha viimiseks üle Eesti kõikidesse maakondadesse. Iga ministeerium esitas oma haldusala kohta ise ettepanekud ja koordineerib ka töökohtade üleviimise korralduslikku tegevust.

"Riigi huvi on, et terves Eestis oleks kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti, sest töökohtade olemasolu on otseselt seotud maapiirkondade elujõulisusega. Kui tööeas inimestel pole oma kodukohas väärilist rakendust, siis on meil ka raske oodata, et ta oma perega sinna jääb ning igapäevaselt oma kogukonna arengusse panustab. Peame seisma selle eest, et Tallinna kõrval areneksid ka Eesti maakonnakeskused ja kaugemad omavalitsused ning kohalikud elanikud ei peaks tulema töö ja eneseteostuse otsinguil üksnes pealinna," ütles peaminister Jüri Ratas.

Riigihalduse minister Jaak Aab on seisukohal, et kuigi maakondadesse töökohtade üleviimine on planeerimisel ja osaliselt ettevalmistusi juba tehakse, siis on ka neid piirkondi, kus tuleb veel pingutada, et sinna rohkem riigipalgalisi riigitöökohti tekiks.

Brexiti esimesel päeval kaob 10 000 finantstöökohta>>

"Riigiasutuste töökohtade Tallinnast väljaviimine on valitsuse prioriteet. Samaväärseid töökohti peab leiduma kõikjal üle Eesti," ütles minister Aab. "Murekoht on, et osades maakondades on hetke seisuga riigipalgaliste töökohtade arv liiga väike. Kui Tartu-, Ida-Viru- ja Raplamaaga sujuvad tegevused vastavalt plaanitule, siis näiteks Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ja veel mõne maakonnaga on kindlasti vaja veel tööd teha, et ka sinna rohkem töökohti tekiks. Seetõttu jätkame juba algatatud tegevusi, sest töökohtade loomine maakonnakeskustesse on pidev ja jätkuv protsess koostöös ministeeriumitega."

Töökohtade Tallinnast väljaviimisel tuleb arvestada ka trendi, et keskvalitsuse töökohtade arv regioonides vähenes perioodil 1. Jaanuar 2016-1. Juuni 2017 ligi 6oo võrra. Lisaks suletakse 1. jaanuarist maavalitsused, mis tähendab koondamist veel lig 150 riigipalgalisele töökohale. Pärast haldusreformi võib väheneda töökohtade arv kohalikes omavalitsustes veelgi.

"Selleks, et pakkuda kohapeal tööd ka haldusreformi käigus vabanevatele inimestele, peab riik samaväärseid töökohti kohapeal juurde looma," ütles minister Aab.

Maaeluministeerium kolib maale
© Фото : Алексей Серов

Et hoida töökohtade vähenemise trendi kontrolli all, tuleb tulevikus väljaspool Tallinna asuvate riigiasutuste sulgemist või töökohtade koondamisega seotud reorganiseerimist kooskõlastada riigihalduse ministriga.

Palo ettepanekul viiakse EAS-ist 30 töökohta Pärnusse>>

Töökohti on plaanis välja viia, viimisel või on juba viidud olemasolevate pealinnast väljaspool asuvate harukontorite töötajate arvu suurendamisega, näiteks Riigi Tugiteenuste Keskusel on üksused Tartus, Viljandis ja Kuressaares.

Veel on plaanis kasvata töötajate arvu maakondades loomuliku personalivoolavuse arvelt ehk Tallinnas töölt lahkunud inimese asemele võetakse uus inimene tööle pealinnast väljaspool, näiteks maksu- ja tolliamet. Lisaks on plaanis asutuse tegevuse tervikuna viia maakonnakeskusse, näiteks Eesti Geoloogiateenistus asub uuest aastast Rakveres.

"Hea meel on tõdeda, et uute töötajate tööle võtmisel pakub üha rohkem riigiasutusi töötamise võimalust üle Eesti kui töö iseloom seda võimaldab," lisas minister Aab.

Töökohtade viimisel maakonnakeskustesse on fookuses eelkõige keskvalitsuse asutused, kus möödunud aastal töötas ligikaudu 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Piirkondadesse viiakse eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevatöö korraldamisel ei sõltu asukohast. Pealinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ning ettevõtetele teenuseid pakkuvaid asutusi.

Vabade ametikohtade arv ületas 11 200 piiri>>

Valitsus soovib aastatel 2017 — 2019 viia pealinnast välja üle 1000 töökoha. Selleks esitasid kõik ministeeriumid ettepanekud oma valitsemisala kohta ja koordineerivad väljaviimist ning annavad valikute kohta selgitusi.

Info riigipalgaliste töökohtade väljaviimise kohta leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.

23
Tagid:
töökoht, maakond, valitsus, Jaak Aab, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega