Venemaa saatkond Tallinnas

Venemaa konsulil lubati Narvas arreteeritud "FSB agendiga" kohtuda

110
(Uuendatud 14:35 11.11.2017)
Eesti välisministeerium nõustus korraldama Venemaa konsuli kohtumise Narvas vahistatud 20-aastase venemaalasega, keda kaitsepolitsei (kapo) kahtlustab koostöös FSB-ga

TALLINN, 10. november — Sputnik. Seda teatab oma kodulehel Facebookis Venemaa Föderatsiooni Suursaatkond Eestis.

"Eesti välisministeerium teavitas Venemaa saatkonda Tallinnas nõusolekust meie konsuli kohtumiseks Narvas arreteeritud Venemaa elanikuga esmaspäeval, 13. novembril," teatas Venemaa saatkond.

Eile pöördus Venemaa Föderatsiooni Suursaatkond Eestis Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poole palvega isiklikuks kohtumiseks arvutikuriteo ettevalmistamises kahtlustatuna vahistatud kahekümneaastase Aleksei Vassiljeviga.

Kaitsepolitsei pidas kinni FSB agendi>>

Seda kohtumist, selgitas saatkonna pressiatašee Deniss Mosjukov, on tarvis selleks, et saada selgust juhtumi üksikasjades, konsulteerida, teavitada noort inimest, millise advokaadi poole võib ta vajaduse korral abi saamiseks pöörduda.

Esimese taotluse kahtlusalusega kohtumiseks edastas Venemaa saatkond Eesti siseministeeriumile 8. novembril. Seda tehti saatkonna initsiatiivil, kuna vahistatu ise diplomaatidelt mingisugusel põhjusel abi ei palunud.

Vahistamiseks olid põhjendused

Venemaa kodanik Aleksei Vassiljev õppis Kohtla-Järve linnas programmeerijaks. 4. novembril siirdus ta nädalavahetuseks, nagu tavaliselt, koju Kingisseppa, kus elab tema ema. Ent Narva piiripunktis peeti ta kinni.

6. novembril langetas Harju maakohus otsuse tema vahi alla võtmiseks. Nagu teatas kaitsepolitsei pressiteenistus, peeti väidetavalt FSB-ga koostööd teinud nooruk kapo poolt kinni kahtlustatuna Eesti riigiasutuste vastase küberkuriteo ettevalmistamises, ehkki olulist kahju tekitada ta ei jõudnud.

Kummitussõdalased: NSV Liidu ja Venemaa luureüksuste kõige vägevamad operatsioonid>>

"Meil on tegemist välisriigi, ja nimelt Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse agendiga, kelle eesmärgiks oli tungida Eesti riigiasutuste arvutisüsteemidesse," kommenteeris tema vahistamist juurdlust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler.

Kaht Tartu abilinnapead kahtlustatakse korruptsioonis
© Фото : Алексей Серов

Omaksed on teadmatuses

Seniajani pole ei Venemaa saatkonna esindajatel ega kahtlusaluse emal õnnestunud Aleksei Vassiljeviga isiklikult rääkida.

"Ma vestlesin tema advokaadiga, kelle Eesti riik talle välja pakkus. Tema teatas mulle, et poeg on elus ja terve. Ning see ongi kogu info, mis mul on. Mis juhtus, kuidas ta end tegelikult tunneb, mida teha kavatseb, millele alla kirjutab, seda ma ei tea," lausus juhtunust vapustatud Aleksei ema Jelena Pasovets.

Tema poeg, kes polnud mitte kunagi kuritahtlike kalduvustega silma paistnud ja pidas tõsiseid tulevikuplaane, ei saanud tema arvates küll plaanitseda kuritegu Eesti riigi vastu ja seda enam ei usu seda, et tema poeg oma kahekümne aasta vanuses võiks osutuda FSB agendiks.

Oota nats>>

"Ta ei suitseta, ei tarvita alkoholi. Tal on tõsised suhted tütarlapsega, kellega ta tahtis abielluda. 4. novembril, kui ta kinni peeti, oli ta nagu ikka koju sõitmas, ta tuli igal nädalavahetusel. Ta on kahekümneaastane. Mis FSB agent tema on? See küll ei mahu lihtsalt pähe," küsib Pasovets.

Karm paragrahv

Venemaa kodaniku suhtes on algatatud kriminaalasi Eesti Vabariigi karistusseadustiku paragrahvide 233 – "välismaalase poolt Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuse eest" ja 216 – "arvutikuriteo ettevalmistamine" alusel.

Kultuuriministri Inrdek Saare ja konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme vahel puhkes poleemika
© Sputnik / Вадим Анцупов

Riigiametnik külastas Kapo soovitusi eirates Sotšit>>

Esimese paragrahvi kohaselt karistatakse riigisaladuseks tunnistatud teabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Vastavalt paragrahvile 216 (1) on seadme või arvutiprogrammi, mis on loodud või kohandatud eelkõige kuritegude toimepanemiseks, või kaitsevahendi, mille abil on võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemile, hankimise, valmistamise, valdamise, levitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest, et panna ise või võimaldada kolmandal isikul panna toime kuritegu, karistatav rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

Kui asi jõuab kohtusse, siis võib konsul kohtuistungitel kohal viibida ja jälgida, et ei rikutaks Venemaa kodaniku õigusi ja vabadusi.

110
Tagid:
Soome suursaatkond, FSB, Välisministeerium, agent, Aleksei Vassiljev, Narva, Eesti, Venemaa, Tallinn
Teema:
Kapo pidas kinni väidetava FSB agendi (7)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega