M. Tamme artiikkel Eesti Päevalehes

Mu noor sõber Mihkel Tamm Eesti Päevalehest!

353
(Uuendatud 11:25 10.11.2017)
Päevalehes ilmunud artikli autorile, kes süüdistas portaali Sputnik Eesti autorit, sõjaväeluure eruohvitserist analüütikut Villem Roodat endale tiitlite kokkuluiskamises

Aleksei Toom

Mu noor sõber Mihkel Tamm,

olgugi et sõna "sõber" vaevalt küll päriselt peegeldab teie suhtumist Sputniku toimetuse töötajatesse, kelle kutseoskusi te neile arusaamatutel põhjustel pidasite võimalikuks kahtluse alla seada. Enamgi veel, te solvasite portaali Sputnik Eesti teenekat ja Eestis hästi tuntud autorit, kes on varem avaldanud kirjutisi paljudes teistes väljaannetes ja esinenud eksperdina televisioonis. Sellegipoolest kajastab sõna "sõber" teatud määral siiski meie mõlema seotust sama elukutsega.

Möönan, et lõõp on selles pöördumises ilmselge, kuid tõsist vastust te seni ei väärigi.

Rooda: noaga meest polnud vaja maha lasta >>

Muide, nii mõnedki Sputniku töötajad tegelevad ajakirjandusega kokkuvõttes mitmendat aastakümmet ja teavad sellest praktiliselt kõike, mistõttu on meil tõtt-öelda, nagu öeldakse, täiesti suva, mida teie või teised ülearu enesekindlad kohaliku kogukonna esindajad on võtnud arvata nii ajakirjandusest tervikuna kui ka meie professionaalse kõlblikkuse tasemest.

Oma vastust (mille vajalikkuses ma jätkuvalt kahtlen) tahaksin alustada fraasiga: "Näed sa, milles asi, täiskasvanute keerulises maailmas ei ole tõesti kõik tegelikult see, millena ta näib." Siinne sõnavalik (tunnistan, et solvav) ei tulene niivõrd sellest, et erinevus meie kummagi ajakirjanduslikus kogemuses on palja silmaga näha, kuivõrd sellest lapsikust õhinast ja kergeusklikkusest, millega te käsitate propagandat. Ju öeldi teile: "Sputnik ei ole ajakirjandus!", "Villem Rooda on traktorist ja isehakanu!" – ning teie usutegi paljast sõnast, kuigi poleks pidanud uskuma, kuna see elukutse kohustab kahtlema ja kontrollima.

Luurajana kurdide juures >>

Nõukogude Eesti aegadel elasid ja töötasid, eks imestage, mitte ainult need, kes "kommunistlikku parteid seestpoolt õõnestasid", vaid ka sellised imepärased eestlased, kes lihtsalt hästi töötasid ja olid lihtsalt õnnelikud. Jah, täiskasvanute elu on keeruline ja ajuti paradoksaalne. Nii mõnedki teenisid, ja täiesti edukalt, nõukogude armees ja isegi nõukogude eriteenistustes, tehes seal hiilgavat karjääri. Sedasi nende saatus kord kujunes, meeldigu see või mitte. Ülemused pidasid neist lugu ja nemad olid oma eluga rahul.

Neist paljude kogemused on Eestile pärast tema taasiseseisvumist 1991. aastal kasuks. Te imestaksite teada saades, kui paljud neist on oma nõuannete ja tegudega aidanud Eesti riiklust kujundada.

Ei maksa olla liiga usaldav, ehk nagu on öelnud Kosma Prutkov, et "kui loed elevandipuuri peal silti "pühvel", siis ära usu oma silmi." Kusjuures te ilmselt ei tea, kes see Prutkov selline on, ja Aleksei Tolstoi autorinimi (aga mitte toosama Tolstoi, vaid see, kes kirjutas "Hõbevürsti") ei ütle teile õieti midagi. Aga öeldu sisu, ma loodan, on täiesti arusaadav.

Analoogia põhjal võib järeldada, et kui teie poolt avaldatud tõendil, mis on välja antud veel nõukogude Eestis möödunud sajandi 50-ndatel aastatel, on kirjas, et see mees on "traktorist", võib tegemist olla kui mitte eksitusega, siis, hirmus mõeldagi, koguni teadliku eksitamisega. Te olite lihtsalt kohustatud (isegi kui toimetaja karjus kõrva ääres: "Tee, tee rutem oma lugu valmis, tähtsad inimesed ootavad!") sellise tõendi sisus kahtlema. Te ju ilmselgelt loete Villem Rooda artikleid ja need on kirjutatud silmanähtavalt laia silmaringiga, spetsiifiliste teadmiste ja ilmse sõjalise kogemusega inimese poolt. Oleks Eestil vaid rohkem selliseid "traktoriste".

Kuhu küll see raha läheb >>

Te peate aru saama, et nüüdsest hakatakse teile kogu eluaeg "traktoristi" meelde tuletama ja selja taga itsitama. Raske öelda, mida mõtles teie toimetaja ja ka väljaande omanik, kuid nähtavasti olid neil mingid omad põhjused, kaugel püüdlusest "tõe valgust" kanda, et ilmselget tõde vaidlustada.

Lõppude-lõpuks on olemas selline asi nagu Google, mis oleks võinud anda teile vastused teie küsimustele, vaevudes vaid neid esitama. Tehke proovi. Abivahendina on otsingumootorid töötegemisel väga kasulikud, nagu ka konsultatsioonid asjatundjatega näiteks eriteenistuste ajaloo osas.

Kaitsepolitsei hoone Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aga ilmselt ei olnud tõe väljaõngitsemine teie eesmärgiks ning seetõttu osutus artikkel pigem kentsakaks ja sündsusetuks kui paljastavaks. Peatuge, mu noor sõber Mihkel Tamm, ärge kuulake toimetajaid ja kõrvalisi "tellijaid", kui nad keelitavad teid valetama, sest süüdlaseks jääte ikkagi teie, mitte nemad. Seda enam, et artikli autorina olete mainitud ainult teie, kuigi selle ettevalmistuse kallal "töötas", niipalju kui me teame, terve löögirühm.

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele >>

Uskuge, Mihkel Tamm, analüütik ning kõrgem sõjaväeluure eruohvitser Villem Rooda on justnimelt see, kellena ennast esitleb. Vastasel juhul ei oleks ta saanud Sputnikus oma nime all kirjutisi avaldada. Ehkki teie "kolleegidele", kes artikli Päevalehes ilmumise eel meie autoril külas käisid, oli see, ma usun, väga hästi teada. Vastasel korral ei oleks nad hakanud "traktoristi" Sputnikule artiklite kirjutamise pärast ebameeldivustega ähvardama.

353
Tagid:
meedialahingud, analüütika, eruohvitser, sõjaväeluure, Eesti Päevaleht, Villem Rooda, Mihkel Tamm, Eesti
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega