Tallinn sai Euroopa innovatsioonipealinna konkursil teise koha

Tallinn sai Euroopa innovatsioonipealinna konkursil teise koha

40
(Uuendatud 12:09 08.11.2017)
Teisipäeval kuulutati Lissabonis toimuva maailma ühe suurima tehnoloogiakonverentsi Web Summit raames välja Euroopa Innovatsioonipealinna konkursi parimad

TALLINN, 7. nov — Sputnik. Tallinn saavutas koos Tel Aviviga Pariisi järel auhinnalise teise koha (Runner-Up Prize) ja eripreemia 100 000 eurot oma innovatsioonitegevuse laiendamiseks, edastab Tallinna linnaplaneerimise amet.

2017. aasta Euroopa innovatsioonipealinna tiitel ja miljoni euro suurune preemia läks sel korral Pariisile, 2024. aasta suveolümpialinnale. Pariisi puhul tõsteti esile nende laiapõhjalist innovatsiooni käsitlust üle erinevate linnaelu valdkondade, samuti kõikide osapoolte, eriti laste ja noorte, kaasamist linna kaasaegseks ehitamisel.

Tallinn kandideerib 2020. aasta roheliseks pealinnaks >>

Pariisi ambitsiooniks on saada FabCity linnaks, kus paikneb maailma suurim idufirmade linnak, mis julgustab kodanikke ja ettevõtjaid algatama uuenduslikke projekte. Auhinnaraha lubas Pariis paigutada uue IT haridust andva kooli käivitamisse juba järgmise õppeaasta algusest.

Euroopa ühe uuendusmeelseima riigi pealinnana esitles Tallinn ennast linnana, kus "tulevik on täna" (i.k. Tallinn — The City Where the Future is Now). Taotlus tugines kolmel põhisambal:

  • Tallinn kui tõeline e-ühiskond, kus kõik on digitaalselt võimalik;
  • Tallinn kui terve elustiili linn, kus roheline ja tervislik eluviis on inimõigused;
  • Tallinn kui 'teeme ära' linn, kus loovus ja ühised ettevõtmised ühendavad kogukondasid.

Auhinnatseremoonial Tallinna esindanud linnasekretäri Toomas Sepa sõnul on tegemist tunnustusega mitte üksnes Tallinnale kui omavalitsusüksusele, vaid kõigile, kes on osalenud kaasaegse Tallinna ehitamisel – nii ettevõtjatele ja kodanikuühendustele kui ka ülikoolidele ning riigisektorile.

Tallinn ei saa Rohelise pealinna tiitlit 2018. aastal >>

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul oli konkursi kõrge koht meeldivaks üllatuseks.

"Konkursi finaal oli väga esinduslik. Meil on äärmiselt hea meel, et Tallinna linnas aset leidnud uuendusmeelsed tegevused pälvisid positiivse eeskujuna nii kõrget tähelepanu. Kindlasti aitab see tunnustus muuta Tallinna rahvusvaheliselt veelgi konkurentsivõimelisemaks, atraktiivseks nii omadele kui talentidele väljastpoolt, ning kogukondadele mõttes sidusamaks ja õnnelikuks," ütles Aas.

Taavi Aasa sõnul plaanitakse 100 000 euro suurust eripreemiat kasutada kogukondade kaudu uute linnaelu paremaks muutvate ideede elluviimise toetamiseks.

2017. aasta Euroopa innovatsioonipealinna konkurss kuulutati välja märtsis. Sel aastal kandideeris 32 linna 17 riigist, kes soovisid saada Barcelona ja Amsterdami, 2014. ja 2016. aasta Euroopa innovatsioonipealinna konkursi võitjate järglaseks. Konkursi viimasesse vooru pääsesid tänavu Berliin, Kopenhaagen, Helsingi, Pariis, Tallinn, Nice, Tampere, Tel Aviv, Aarhus ja Toulouse.

Innovatsiooni hankijad jagavad kogemusi Tallinnas >>

Võistlus oli avatud linnadele, kus on üle 100 000 elaniku ning mis paiknevad Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa Liidu uurimis- ja innovatsiooniprogrammiga "Horisont 2020" seotud riikides. Tallinn osales konkursil esmakordselt ja seda ettevalmistavasse meeskonda kuulusid Ott Pärna, Jaanus Vahesalu, Toomas Sepp, Kristel Kibus, Silver Tamm, Janno Kauts ja Elo Eesmäe.

40
Tagid:
innovatsioon, eripreemia, pealinn, Web Summit, Pariis, Euroopa, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega