Ameerika uue põlvkonna hävituslennukid F-35 on pilootidele ohtlikud

Kõlblik piirangutega. F-35 hävitajad on "umbsed"

194
(Uuendatud 11:43 28.10.2017)
Ameerika uue põlvkonna hävituslennukid F-35 on pilootidele ohtlikud, katselendudel on ilmnenud kümneid puudusi

Andrei Kots, RIA Novosti

Tumehall nurgeline varglennuk kogub kiiresti kõrgust. Piloot tõmbab juhtkangi enda poole ja heidab ümbritseva õhuruumi kontrollimiseks pilgu mõõteriistadele – just nii, nagu lennukoolis õpetati. Kuid rutiinne treeninglend oleks äärepealt lõppenud katastroofiga: piloot tunneb järsku, et ei saa hingata. Vaid suurte jõupingutuste hinnaga ja kogu tahtejõudu kokku võttes õnnestub tal lennuk lennuväljale tagasi tuua ja maandada.

Säh sulle imerelva! USA leidis, kellele F-35 kaela määrida >>

Pentagoni esindaja Joe DellaVedova teatas, et uusima, viienda põlvkonna hävituslennuki F-35A pilootidel tuleb taluda hapnikunälga. Selle aasta juunikuust on fikseeritud juba viis hüpoksia (hapnikuvaeguse) juhtumit.

Lendav probleem

Hävituslennuk Lockheed Martin F-35 Lighting II on oma vanema venna F-22 Raptor järel teine seeriatootmises olev viienda põlvkonna lennukimudel maailmas. F-22 Raptorit on seni toodetud 187 tükki: nende tootmise jätkamist pidasid Ameerika võimud ebaotstarbekaks – lennuk osutus liiga kalliks, isegi USA-le. F-35 oli kavandatud Raptori odavama tehnoloogilise alternatiivina. Selle vaatamata ei kujunenud F-35 programm oluliselt odavamaks kui F-22 oma: 55 miljardit 66 miljardi vastu. Selliseid kulutusi arvestades on F-35 veel põhjendamatult toores ja jääb lahinguomadustelt alla mitte ainult F-22 Raptorile, vaid ka paljudele 4++ põlvkonna lahingulennukitele.

Истребитель F-35A Lightning II ВВС США на авиабазе Эмари
© AFP 2019 / RAIGO PAJULA
Ameerika uue põlvkonna hävituslennukid F-35 Ämari lennuaasis

Esimene häirekell kõlas 2011. aastal USA laevastiku vajadusteks mõeldud prototüübi F-35C katsetustel. Hävitaja ei suutnud kaheksa korda järjest maanduda laevateki imitatsioonile, haakekonks ei haakunud pidurdustrossiga. Põhjusena toodi välja tõsised konstruktsioonipuudused. Need kõrvaldati lennuki põhjaliku täiustamisega. Vaatamata sellele ei õnnestunud probleemist täielikult vabaneda. 2017. aastal teatas Pentagon, et 78 laevastikupilooti on kurtnud laevalt õhkutõusmisel pilooditooli tugevast vibratsioonist tekkivat valu. Internetti lekkis video, kus piloot lööb end vastu kabiinivalgustit ära. Ühel piloodil lendas isegi spetsiaalselt sellele lennukitüübile välja töötatud ja 400 tuhat dollarit maksev kõrgtehnoloogiline piloodikiiver peast.

USA F-35 hävitajad saabuvad Eestisse >>

Probleemid tekkisid ka F-35B-ga — USA merejalaväe vajadusteks väljatöötatud versiooniga. See lennuk võib õhku tõusta lühikeselt stardirajalt ja maanduda vertikaalselt tänu piloodikabiini taga asetsevale ventilaatormootorile, mis tagab vertikaalse tõmbe. Masina katsetused 2015. aastal tõid välja mitmed projekteerimisvead. Lisamootori suure massi tõttu on masina lennukaugus oluliselt väiksem kui õhujõududele mõeldud versioonil F-35A — 1670 kilomeetrit 2200 vastu. Lennuki kütusevaru erinevus on kuus tonni kaheksa vastu F-35A-l. Väikese lennukauguse lastehaigustega maadlesid omal ajal ka ainukese nõukogude vertikaaltõusuvõimekusega seeriatootmises oleva lahingulennuki Jak-38 konstruktorid. Oma huumorisoone poolest tuntud mereväelendurid nimetasid seda masinat "mastikaitselennukiks". Lisaks ei ole F-35B tiivad "kokkuvolditavad", mis raskendab lennukite paigutamist laeval.

Истребитель F-35A Lightning II ВВС США на авиабазе Эмари
© AFP 2019 / RAIGO PAJULA
Ameerika uue põlvkonna hävituslennukid F-35 Ämari lennuaasis

Avastati ka olulisi konstruktsioonipuudusi, mis on iseloomulikud kõigile kolmele modifikatsioonile. 2015. aasal oli Pentagon sunnitud keelama nendel lennukitel lendamise pilootidel, kelle kehakaal ületas 61 kilogrammi. Põhjuseks asjaolu, et Briti ettevõtte Martin-Baker poolt spetsiaalselt selle lennuki jaoks välja töötatud katapultistmel avastati katsetustel viga, mis oleks võinud kaasa tuua piloodi trauma või isegi hukkumise. 150-l juba toodetud F-35 lennukil avastati viga kütusesüsteemis — surveklapid osutusid defektseteks. Need tuli välja vahetada ja selleks tuli kõik lennukid lennukikandjatelt maale tuua. Seda juhtus üsna tihti. 2014. aastal peatati F-35 lennud pärast seda, kui ühe nädala jooksul oleks peaaegu hukkunud kaks lennukit: ühel süttis õhkutõusmisel mootor, teine tegi kütuselekke tõttu hädamaandumise.

USA tahab F-35 Baltimaades näidata >>

"Viis miinus" põlvkond

Vaatamata sellele ei kavatse Washington F-35-st loobuda, sest projektile on kulutatud tohutuid summasid. Samuti nõuavad projekti jätkamist lobiringkonnad senatis, kongressis ja relvatööstuskompleksis. On selge, et varem või hiljem tehakse F-35 lahingukõlbulikuks. Pääsu pole, sest USA õhujõududele, laevastikule ja merejalaväele on ettenähtud 2443 seda tüüpi hävitajat. Projekti üldmaksumus (koos tarnetega) võib ületada 400 miljardit dollarit. Seejuures tekitab nende lennukite lahinguline efektiivsus suuri kahtlusi isegi ameeriklastes endis.

Nii jäi 2015. aastal peetud näidisõppelahingus F-35 selgelt alla F-16-le, mis võeti relvastusse juba 1979. aastal. F-35 manöövervõime osutus üsna nigelaks ja oluliselt kergem "vanake" võttis vastasele vaevata sappa. Tugevat kriitikat said ka uue lennuki viletsad vargeomadused. Ameerika väljaande Defense News ekspert väitis, et F-35 on nähtamatu ainult USA õhutõrjeradaritele. Venemaa õhutõrjeradarid töötavad teistel sagedustel ja eksperdi arvates saavad need lennuki suurema vaevata oma ekraanile. Austraalia sõjandusekspert Carlo Kopp, kes võrdles Venemaa õhutõrjekompleksi C-400 ja USA hävitaja F-35 võimekusi, jõudis ühesele järeldusele: USA viienda põlvkonna hävitajad ei saa füüsiliselt sellele õhutõrjekompleksile vastu.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

Venemaa spetsialistid on korduvalt kritiseerinud F-35 nimetamist "tulevikulennukiks". Esiteks ei ole lennuk võimeline lendama ülehelikiirusel ilma forsseeringuta, mis suurendab järsult kütusekulu. Forsseeringuta ülehelikiiruse võimekus on üks lennuki viienda põlvkonda kuuluvuse põhikriteerium. Teiseks pole hävitajal ülimanöövervõimekust, erinevalt näiteks Venemaa Su-35-st, mida loetakse 4++ põlvkonna esindajaks.

"Kaasaegsete lahingulennukite lahingu võib põhimõtteliselt jagada kahte faasi," seletas agentuurile RIA Novosti Venemaa teeneline sõjaväelendur, kindralmajor Vladimir Popov, "esimene faas on vastase lennuki avastamine võimalikult kaugelt ja selle ründamine kaugmaa juhitava "õhk-õhk" klassi raketiga. See on üsna efektiivne relv, kuid ei taga veel kaugeltki sajaprotsendilist tulemust. Eriti, kui sihtmärgiks on kaasaegsete elektronkaitsevahenditega lennuk, mis on võimeline raketti "eksitama". Sellisel juhul jõuavad hävitajad teineteisele lähedale ja algab teine etapp – lähilahing — kus edu sõltub manöövervõimest. Siin kasutatakse vastase hävitamiseks juba lähimaarakette ja pardakahureid. Tulemus sõltub igasuunalise tõmbevektoriga mootoritest, mis on näiteks venelaste Su-35-l, kuid pole ei F-22-l ega F-35-l"

Loomulikult ei tasu Lightingi veel arvelt maha kanda. Võimalik, et aja jooksul saab sellest suurepärane, kõrgest klassist lahingulennuk. Kuid lähiaastatel saab Ameerika lennukiehitajate osaks mitte niivõrd valmis lennuki täiustamine, kuivõrd alles sellele "kaubandusliku välimuse" andmine. Lastehaiguseta ei pääse ükski uus lahingutehnika. Probleem on aga selles, et F-35, mis lendab juba 11 aastat, ei ole enam "laps" ja tema lastehaiguste ravimine ei ole Ameerika maksumaksjatele sugugi odav lõbu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

194
Tagid:
puudus, ohtlik, hävituslennuk, F-35, F-35 Lightning II, USA
Teema:
Relvastus (196)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega