Tallinnas toimub Euroopa aasta suurim keskkonnakonverents, illustratiivne foto

Tallinnas toimub aasta suurim keskkonnakonverents

32
(Uuendatud 18:10 24.10.2017)
Teisipäevast neljapäevani kestev keskkonnakonverents toob Tallinna Ülikooli kokku üle 500 teadlase, eksperdi ja huvilise üle Euroopa

TALLINN, 24. oktoober — Sputnik. Kolme konverentsipäeva jooksul keskendutakse sellele, kuidas loodusel põhinevaid lahendusi meie linnaruumi ja igapäevaellu integreerida. Loodusrikkam linnakeskkond oli üheks keskseks teemaks ka juulis Tallinnas toimunud Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumisel, teatab Keskkonnaministeerium.

"Huvi oma linnad teha rohkem kui pelgalt elamiskõlblikuks, oli kõigil kohtumisel osalenud riikidel. Et huvist saaks teod, selleks on vaja julgust unistada ja taipu tegutseda. Looduspõhised lahendused peaks ennekõike aitama lahendada need probleemid, mis linlasi kõige teravamalt nauditavast elukeskkonnast lahutab — näiteks sademeveest põhjustatud üleujutused, õhusaaste, probleemid jäätmemajanduses jms," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler, kes avas 25. oktoobri konverentsipäeva.

Ökomäss: mässame parema elukeskkonna nimel! >>

Konverentsi esimene ehk tänane päev oli pühendatud Eestile ja sellele, kuidas meie oleme looduspõhiseid lahendusi oma elukeskkonna parandamiseks kasutusele võtnud.

Toomas Trapido, konverentsi Eesti päeva programmijuht selgitas: "Linna ja loodust, linna ja maad, linna ja metsa on läbi ajaloo peetud vastanditeks — üks on tsivilisatsiooni kese, teine metsik ja hirmutav ja mingis mõttes ka vastupidi. 21. sajandil aga oleme hakanud mõistma, et kogu planeet moodustab ühe suure sisemiselt seotud ökosüsteemi. Seetõttu on meie ülesandeks linn ja loodus omavahel teadlikult koos toimima panna ja üheks teeks ongi looduspõhised lahendused."

Tänasel konverentsipäeval jagasidki oma kogemusi ja uurimistulemusi meie teadlased. Eesti päeval räägiti näiteks järgmistel teemadel — milline roll on linnas puudel, mida teha tühermaadega, milline on linnamesilaste mee kvaliteet ja palju muudki, mis viimasel ajal Eesti ühiskonnas laialt kõneainet on pakkunud.

EL andis viiele riigile käsu õhureostust vähendada >>

Oma teadmisi ja kogemusi jagavad konverentsil juhtivad teadlased, poliitikud ja ettevõtjad üle maailma. Teiste hulgas astuvad konverentsil üles ka mitmed olulised keskkonnapoliitika kujundajad: Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni direktoraadi direktori asetäitja Patrick Child, Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduspõhiste lahenduste grupi direktor Stewart Maginnis.

Kuna lisaks ökoinnovatsioonile on Eesti eesistumise üks prioriteete ka digilahendused, keskendutakse kolmepäevasel konverentsil ka sellele, kuidas tehnoloogiad saavad uute looduspõhiste lahenduste loomist ja kasutamist tõhustada ning inimeste teadlikkust tõsta.

"Oluline on vaadata laiemat pilti ning kaasata loomeprotsessi inimesi kõikjalt eluvaldkondadest," rõhutas keskkonnaminister Kiisler ja tõi näideteks paar nädalat tagasi toiumunud ringmajanduse häkatoni ning selle nädala lõpetava linnatranspordi teemalise ajurünnaku "Climathon".

Eesti on ökoinnovatsiooni arengu poolest Euroopas esirinnas, illustratiivne foto
© Sputnik / Михаил Воскресенский

1000 katlamaja peavad hakkama õhusaastet vähendama >>

Kõigil kolmel konverentsipäeval näidatakse Tallinna Ülikooli Nova maja kinos õhtuti Eesti autorite loodusteemalisi filme. Konverentsi osaks on ka lastele ja noortele mõeldud filmikonkurss "Loodus tuleb linna", mille auhinnad antakse konverentsi esimese päeva õhtul kätte.

25. ja 26. septembril saab konverentsist otseülekande kaudu osa ka ERR-i portaalis.

Konverentsi korraldavad Keskkonnaministeerium, Tallinna Ülikool, Euroopa Komisjon ning see on osa Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ametlikust programmist.

32
Tagid:
konverents, linnaruum, linn, loodus, keskkond, Keskkonnaministeerium, Toomas Trapido, Siim Kiisler, Euroopa, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega