Helsingis tuleb eestikeelne infopäev ehitajate õigustest Soomes, illustratiivne foto

Helsingis tuleb eestikeelne infopäev ehitajate õigustest

50
(Uuendatud 09:53 23.10.2017)
Tuglase Selts korraldab Soomes töötavatele eesti ehitajatele järgmisel laupäeval, 4. novembril Helsingi Eesti Majas infopäeva ehitajate õigustest Soomes

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Infopäeval saab teada, millised on töötajate õigused ja kohustused Soome ehitussektoris, vahendab Soome eestikeelne portaal Eestinen. Päeva korraldab Tuglase Selts koostöös projektiga Töissä Suomessa ja ehitajate ametiühingu Rakennusliittoga. Infopäev toimub 4. novembril kell 12 Eesti Majas (Sörnäisten rantatie 22 C).

Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina >>

Illustratiivne foto.
© AP Photo / Antti Aimo-Koivisto

Infopäev on suunatud eestlastele, kes töötavad Soome ehitussektoris. Osalemiseks ei pea kuuluma ega astuma ametiühingusse.

Infotunnis räägivad Soome Ametiühingute keskliidu SAK jurist Niko Ohvo ja ehitajate ametiühingu Rakennusliitto esindaja Urmet Aru sellest, mis on kollektiivleping, milline peab olema töötaja tööleping, kui tähtis on palgaleht, mis tingimustel töösuhet lõpetada saab, mis on puhkusekompensatsioon, lõpparve, null-leping jne. Mõlemad esinejad vastavad kuulajate küsimustele. Küsida saab eesti keeles.

Soomlased smugeldasid jäätmeid Eestisse >>

Soomes ei leita isegi 4000-eurose kuupalgaga ehitusele töötajaid, samas on ehituse valdkonnas palju töötuid, vahendas Sputnik Eesti suvel.

Lagede ja seinte ehitamisele spetsialiseerunud Inlooki turundusjuht Arto Lehtonen näiteks imestas, miks paljudele inimestele hea palgaga töö enam ei kõlba. Ta rääkis tööjõupuudusest, mis pärsib paljude objektide ehitust. Ehitusel pakutakse tööd juba 4000-eurose kuupalgaga, aga huvilisi on väga vähe.

Soome statistikaameti andmetel võib ehitusel väga hästi teenida. Ehitajate mediaanpalk oli 2015. aastal 3520 eurot. Ehitusala töödejuhatajad teenivad keskmiselt 4740 eurot kuus. Ehitajate paremik teenib 4057 eurot kuus. Sinna sisse pole arvestatud elektripaigaldajaid.

Soomes ei leita 4000 euro eest kuus ehitusele töötajaid >>

Ehitusalal on samal ajal palju töötuid. See tuleb asjaolust, et töökohad on põhiliselt Lõuna-Soomes Uusimaal, aga inimesed ei soovi töö pärast oma kodukohast lahkuda. Tööpuuduse leevendamiseks on välja pakutud võimalus tuua töötajaid sisse Euroopa Liidu välistest riikidest.

Ametiühingud ei pea sellist lahendust õigustatuks olukorras, kus ehituse alal on Soomes palju töötuid. Selle asemel proovitakse luua võimalusi Soome-siseseks inimeste liikumiseks. Ehitusala ligi 10 000 töötust elas veebruaris vaid kümnendik Uusimaal.

"Must" töötasu on rohkem levinud noorte seas >>

Lätlasi meelitavad Eestisse kõrgemad palgad, parem töökultuur ja hästi korraldatud sotsiaalsüsteem. Eestlased ise on valmis siirduma Tallinnast Helsingisse tööle, vahendas Sputnik Eesti aasta aega tagasi.

Samas on eestlaste huvi Soome vastu järjest jahtunud — töörände laine, mis 2000. aastast kuni 2013. aastani pidevalt kasvas, on hakanud tasapisi kahanema. Neid, kes on valmis Tallinnast Helsingisse tööle minema, on siiski endiselt palju, seisab aastataguses artiklis.

50
Tagid:
töö, infopäev, kohustus, õigused, ehitaja, ehitus, Tuglase Selts, Eesti, Soome
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega