Politico nimetab ekspresident Toomas Hendrik Ilvest Kataloonia kriisi ühe võimaliku vahendajana

Ilves Kataloonia kriisivahendajaks

55
(Uuendatud 12:12 06.10.2017)
Rahvusvaheline poliitikaväljaanne Politico nimetas ekspresident Toomas Hendrik Ilvest ühe võimaliku kandidaadina, kes võiks asuda vahendama Hispaania keskvõimu ja iseseisvust taotleva Kataloonia juhtkonna läbirääkimisi

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik. "Kriisipüüdjatel nagu (Rootsi endine peaminister ja välisminister) Carl Bildt, (Briti ekspeaminister) Tony Blair ja Toomas Ilves on omad tugevused, aga ka nõrkused," märgib Politico oma ülevaates, nimetades kolmikut sellises olukorras "tavalisteks kahtlusalusteks", vahendab Pealinn.

Meediakanal pakub vastasseisu võimalike vahendajatena siiski välja paarkümmend nime, kelle hulgas on endisi kõrgeid poliitikuid, teiste seas USA ekspresident Barack Obama ja mitu endist välisministrit.

Hispaania valitsus: dialoog peaks olema kahepoolne >>

Samuti tuuakse välja Põhja-Iirima konflikti lõpetanud Suure Reede rahulepingu autoreid, Nobeli rahupreemia 2016. aasta laureaati, Colombia presidenti Juan Manuel Santost, Rahvusvahelise Kriisigrupi (ICG) juhti Jean-Marie Guéhennot, Norra välisministrit ja Maailma Majandusfoorumi presidenti Børge Brendet.

Tugevaks kandidaadiks hinnatakse ka Taani endist peaministrit Helle Thorning-Schmidt, kes oli 2014. aastal üks kandidaate Euroopa Ülemkogu presidendi kohale ja praegu juhib organisatsiooni Päästke lapsed (Save the Children).

Küsitlus

Kuidas te suhtute Kataloonia iseseisvusreferendumisse?
  • Toetan täielikult – igal rahval on õigus enesemääramisele
    58.7% (17)
  • Mõistan teravalt hukka – igal riigil on õigus territoriaalsele terviklikkusele
    3.4% (1)
  • Lugege Hispaania konstitutsiooni – autonoomse piirkonna õigust riigi koosseisust välja astuda seal pole
    3.4% (1)
  • Tekitavad ainult segadust – autonoomiat peaks ju ometi piisama
    7.0% (2)
  • Peaksime Kataloonia iseseisvust toetama, nii nagu kunagi toetati meie iseseisvust
    3.4% (1)
  • Mis Kataloonia Baskimaast parem on, ühed terroristid ja separatistid kõik?
    0.0% (0)
  • Nüüd on siis Euroopa Liidul ka oma Donbass
    6.9% (2)
  • Peaasi, et saaksime ka edaspidi Kataloonias puhkamas käia
    0.0% (0)
  • See on Hispaania siseasi, klaarigu ise
    3.4% (1)
Hääleta: 29

Politico toob välja ka Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini, kes olevat ka üks tänavuse Nobeli rahupreemia kandidaate, kuid tunnistab samas, et kuna Mogherinile maksab kaudselt EL-i eelarve kaudu palka ka Hispaania valitsus, siis võib see Kataloonia juhtide jaoks olla välistav asjaolu.

Kataloonia on väljendanud soovi konfliktile välisvahendaja leidmiseks, kuid Madrid on sellest seni keeldunud, pidades vastasseisu puhtalt Hispaania siseasjaks.

Hispaania Euroopa asjade minister Jorge Toledo ütles Politicole, et Madridi jaoks pole vastuvõetav ükski kolmandast osapoolest vahendaja ning dialoog peaks olema kahepoolne, vahendas Sputnik Eesti eile.

"Sa võid muuta seadust, sa võid selle vastu olla, kuid sa ei saa sellele mitte kuuletuda," ütles Toledo.

Kataloonias toimus teisipäeval üldstreik. Korraldajate sõnul oli streik vastuseks "tõsistele õiguste ja vabaduste rikkumisele" pühapäevaste sündmuste ajal Kataloonias.

Kataloonias pühapäeval korraldatud referendumil puhkenud kokkupõrgetes politseijõudude ja iseseisvusmeelsete katalaanide vahel sai kannatada üle tuhande inimese.

Madrid ja Hispaania ülemkohus on öelnud, et referendum oli ebaseaduslik ega vastanud ka muus osas rahvahääletuse usaldusväärsust tagavatele nõuetele.

Kataloonia regioonivalitsuse esindajate kinnitusel aga referendum keskvalitsuse takistusmeetmetest hoolimata õnnestus ja sellest võttis osa rohkem kui 2,2 miljonit inimest (42,3 protsenti sealsetest valijatest), kellest 90 protsenti hääletas iseseisvuse poolt.

Valitsuse kõneisik Jordi Turull ütles, et 2,02 miljonit katalaani vastas jaatavalt küsimusele: "Kas te tahate, et Kataloonia saaks iseseisvaks riigiks vabariigina?" Turulli sõnul osales referendumil 2,26 miljonit inimest.

Hispaania kuningas: Kataloonia referendumi korraldajad asetasid end väljaspoole seadust >>

Hispaania kuningas Felipe VI ütles telepöördumises, et Kataloonia iseseisvusreferendumi korraldajad asetasid end väljaspoole seadust. Ta tõdes, et olukord Hispaanias on väga tõsine ja kutsus inimesi üles ühtsusele. Kuninga sõnul õõnestab Kataloonia liidrite vastutustundetu käitumine Kataloonia sotsiaalset harmooniat.

"Täna on Kataloonia ühiskond lõhestunud ja konfliktis," ütles ta. Kuninga sõnul näitasid referendumi korraldanud Kataloonia liidrid üles lojaalsuse puudumist Hispaaniale. Tema hinnangul võib referendum seada ohtu nii Kataloonia kui ka kogu Hispaania majanduse.

55
Tagid:
vahendaja, poliitika, referendum, kriis, Politico, Toomas Hendrik Ilves, Kataloonia, Hispaania
Teema:
Kataloonia referendum (43)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega